TTJA selgitab: miks tuntud alkoholibrändide nimed ka alkoholivabade jookide reklaamis figureerivad

TTJA selgitab: miks tuntud alkoholibrändide nimed ka alkoholivabade jookide reklaamis figureerivad

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) selgitab, et tuntud alkoholibrändide nime ja sümboolika kasutamine alkoholivabade jookide reklaamis on seaduse järgi lubatud, kuna neile ei kohaldu samad piirangud mis alkohoolsetele jookidele.

Eesti

Sotsiaalmeedias on viimasel ajal tekkinud arutelu selle üle, kuidas on võimalik, et Eestis kehtivate rangete alkoholireklaami piirangute kiuste kohtab tänavapildis ja meedias endiselt tuntud õlletootjate nimesid ja kaubamärke. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teenuste järelevalve büroo juhataja Diana Lints rõhutab, et tegemist ei ole seaduserikkumisega, vaid küsimus taandub reklaamiseaduse nüanssidele.

Seaduse ja kaubamärgi eristamine

Lintsi sõnul on peamine eksiarvamus see, nagu oleks igasugune tuntud õllebrändi logoga seotud reklaam keelatud. Seadus eristab selgelt alkohoolseid jooke ja alkoholivabasid alternatiive. Kui reklaamitakse alkoholivaba jooki, siis alkoholi reklaamimisele kehtestatud ranged piirangud sellele ei laiene.

«Alkoholi reklaam ei ole Eestis täielikult keelatud, vaid sellele kehtivad reklaamiseadusega kehtestatud piirangud. Kui aga tegemist on alkoholivaba joogiga, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt ei kohaldu selle reklaamile alkoholi reklaami piirangud,» selgitas Lints.

Millal on nimi lubatud?

Küsimus tekib siis, kui alkoholivaba jook kannab täpselt sama nime või logo, mida tarbija seostab alkohoolse toodanguga. Reklaamiseaduse paragrahv 28 lõige 10 annab siin selge raamistiku. Kui kaubamärk ise ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi tarbimist ning sama nime all müüakse ka muid tooteid või teenuseid, siis on selle kasutamine reklaamis lubatud.

See tähendab, et tootjad võivad oma brändi tuntust ära kasutada ka alkoholivabade toodete turundamisel, ilma et seda käsitletaks automaatselt alkoholireklaamina. Ametkond ise rõhutab, et nende ülesanne on jälgida kehtivate seaduste täitmist, mitte hinnata, kas kehtiv regulatsioon on ühiskondlikult õige või peaks seda muutma. Seadusandlikud muudatused jäävad poliitikute otsustada.

Ava rakenduses →