Tšornobõl ja laastatud lahinguväljad meelitavad tumeturiste

Enamik puhkajaid otsib päikest ja ilusaid vaateid, kuid kasvav tumeturistide hulk tõmbab hoopis katastroofikohtadesse, Tšornobõli, Süüriasse ja Ukraina sõjarüüstatud aladele. Ukraina sõjatuurid pakkunud veebileht on küll maas, kuid nähtus ise on elujõuline.

Tšornobõli tuumakatastroofi koht, Süüria varemed ja Ukraina laastatud lahinguväljad ei ole tavalised turismisihtkohad, kuid just neid otsivad niinimetatud tumeturistid, kes leiavad atraktsiooni seal, kus teised näevad traagikat.

Tumeturism ehk ingliskeelne dark tourism pole uus nähtus, kuid sotsiaalmeedia ja odavlendude ajastul on see laienenud. Tšornobõl on aastaid olnud üks tuntumaid selliseid sihtkohti, pärast 1986. aasta tuumakatastroofi mahajäetud Pripjati linn on muutunud omamoodi apokalüpsise muuseumiks, kuhu soovijad tulevad selfisid tegema.

Ukraina täiemahulise sõja algusega 2022. aastal tekkis uus segment: sõjaturism aktiivsetes või äsja vabastatud konfliktitsoonides. Veebileht nimega „War Tours Ukraine" pakkus huvilistele võimalust olla «oma silmaga tunnistajaks Venemaa agressioonile». Leht on nüüdseks internetist eemaldatud, kuid selle reklaamtekst kajastub otsingumootori tulemustes endiselt.

Kriitikud leiavad, et sellised tuurid triviaalseerivad inimeste kannatusi. «See ei ole Eiffeli torn!», nii on iseloomustatud tumeturistide suhtumist kohtadesse, kus on hukkutud või kannatanud tuhanded inimesed.

Piir pole siiski alati selge. Auschwitzi memoriaali, Hiroshima rahuparki või Rwanda genotsiidimälestuspaiku külastavad miljonid, enamasti austusest ja mälestuseks, mitte sensatsioonijanus. Tumeturistide puhul vaieldakse just motivatsiooni üle: kas tegemist on empaatia ja harimisega või pelgalt äärmusliku elamuse otsimisega?