Tšiilis asuv Salar de Atacama paljastab rohelise energia kaevandamise varjuküljed

Tšiili Andide mäestikus asuv Salar de Atacama soolaväli on maailma üks tähtsamaid liitiumivarude allikaid, kuid selle ammutamine ohustab kohalikku ökosüsteemi. Teadlased hoiatavad, et globaalne vajadus akude järele tekitab karmi surve veevarudele ja ohustab haruldasi linnuliike.

Salar de Atacama, mis laiub 7500 jala kõrgusel merepinnast Andide mäestiku vahelisel platool, on kujunenud üheks globaalse rohepöörde epitsentriks. See tohutu soolaväli peidab endas ligi veerandit maailma teadaolevatest liitiumivarudest, mis on hädavajalikud elektrisõidukite ja taastuvenergia salvestusseadmete akude tootmiseks.

Kaevandamise mehhanismid ja vesi

Liitiumi eraldamine toimub protsessi kaudu, mis sõltub otseselt kohalikest kliimatingimustest. Kaevandamisettevõtted pumpavad maapõuest välja liitiumirikka soolvee ning suunavad selle suurtesse aurustusbasseinidesse. See on suhteliselt odav ja vähese tehnoloogilise nõudlikkusega meetod, kuid see on ka äärmiselt ressursimahukas. Ühe tootmistsükli läbimine võtab sõltuvalt ilmastikust aega 10 kuni 24 kuud, mille jooksul vesi aurustub ja liitiumi kontsentratsioon tõuseb ligikaudu 0,15 protsendilt kuni 6 protsendini.

Soolavälja ümbritsev keskkond on klassifitseeritud endorheiliseks basseiniks, mis tähendab, et vesi ei saa piirkonnast väljuda muudmoodi kui aurustumise teel. See looduslik eripära võimaldabki kontsentreeritud liitiumi kogunemist, kuid sama süsteemi häirib intensiivne veepumpamine. See muudab piirkonna veevarud kättesaamatuks kohalikele liikidele ja elanikele, kes on aastatuhandeid nende nappide varude toel toime tulnud.

Ökoloogiline tasakaal ja flamingod

Atacama kõrb, mida sageli peetakse elutuks paigaks, on tegelikult keeruka ja tundliku elustikuga ökosüsteem. Soolajärvedes elavad väikesed koorikloomad nagu Artemia, mis on toiduahela kriitilised lülid. Need omakorda on peamine toiduallikas kolmele endeemilisele flamingoliigile, kes kasutavad soolavälju paljunemiseks ja toitumiseks.

Uuringud näitavad, et flamingopopulatsioonid on langustrendis. Kahju põhjustavad nii kliimamuutustest tingitud kiirenev aurustumine, mis vähendab vetikate kasvu, kui ka kaevandustegevusega kaasnev müra ja pidev raskeveokite liikumine. Teadlased märgivad, et kaevandamine toimub sageli ajalise nihkega keskkonnamõjude dokumenteerimise suhtes: kahju on pöördumatu juba ammu enne, kui teadus suudab täielikke tagajärgi analüüsida.