Tšiili Ülikooli uuring: sukraloos ja stevia mõjutavad näriliste järglaste geene

Tšiili Ülikooli teadlased jälgisid 47 hiire ja nende järeltulijate tervist seoses kalorivabade magusainete tarbimisega. Uuring tuvastas, et eriti sukraloos põhjustab epigeneetilisi muutusi, mis kanduvad edasi põlvkondade kaupa.

Tšiili Ülikooli teadlased avaldasid teadusajakirjas Frontiers in Nutrition uuringu, mis vaatles kalorivabade magusainete pikaajalist mõju näriliste tervisele. Katses osales 47 hiirt, kes jaotati kolme rühma: ühed tarbisid sukraloosi, teised steviat ning kolmas grupp sai kontrollrühmana vaid vett.

Teadlased jälgisid lisaks algsele grupile veel kaht järgmist põlvkonda, kelle joogivees magusaineid ei olnud. Katse eesmärk oli selgitada, kas toidulisandite mõju kandub edasi ka järgjärglastele.

Tulemused viitasid märgatavatele erinevustele. Sukraloosi tarbinud hiirte järeltulijatel täheldati epigeneetilisi muutusi geenide avaldumises, mis kestsid kahe põlvkonna vältel. Samuti esines selle rühma esimese ja teise põlvkonna isastel loomadel raskusi veresuhkru taseme kontrollimisega. Stevia mõju oli vähem püsiv ja kadus pärast esimest põlvkonda.

Muutuste põhjuseks peetakse soolemikrobioomi häirumist. Magusainete toimel vähenes kasulike lühikese ahelaga rasvhapete tootmine soolestikus. Need ühendid on olulised geenide regulatsioonis, mistõttu nende puudujääk käivitas muutused, mis pärandati vanematelt järglastele.

Teadlased rõhutavad, et hiirtega läbi viidud katse ei tõesta sarnaste mõjude esinemist inimestel. Siiski viitavad täheldatud bioloogilised protsessid võimalikele ohumärkidele ainevahetuse ja põletikuliste reaktsioonide kujunemisel.