Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov hoiab oma vägesid rindelt eemal, selgub raportist

Väljaande The Economist analüüs viitab, et Tšetšeenia võimud hoiduvad tegelikkuses oma elanikkonna saatmisest Ukraina sõjatandrile. Statistika näitab, et tšetšeenide osakaal Vene vägede kaotustes on kordades väiksem kui nende osakaal Venemaa elanikkonnas.

Vaatamata Ramzan Kadõrov avalikele ja sagedastele toetusavaldustele Venemaa sõjategevusele Ukrainas, ei peegelda Tšetšeenia tegelik panus Kremli ootusi. Väljaande The Economist raporti kohaselt ei ole vabariigi juhtkond huvitatud kohaliku elanikkonna ohverdamisest nn vene maailma ideoloogia nimel.

Kuigi aprillis väitis Kadõrov, et Tšetšeenia on saatnud rindele üle 70 000 võitleja, mis vastab ligikaudu üheksale protsendile vabariigi meessoost elanikkonnast, ei kinnita hukkunute statistika neid numbreid. Tšetšeenia elanikkond moodustab umbes 1,1 protsenti Venemaa rahvaarvust, kuid sõjas hukkunute seas on tšetšeene vaid 0,2 protsenti. See tähendab, et nende kaotused on proportsionaalselt viis korda väiksemad kui riigi keskmine.

Tšetšeenia üksused, mida tihti nimetatakse Ahmat-pataljonideks, on sotsiaalmeedias silma paistnud pigem aktiivse videopostitamisega kui lahingutegevusega eesliinil. Allikate sõnul on tegemist teadliku strateegiaga: võitlejatele on antud juhised vältida otseseid lahinguid ja säästa oma ressursse. Väidetavalt teevad nad lahingutegevuses osalemise nägu, kuid hoiavad end rindejoonest eemal.

Mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks on kohalik võim kasutanud sisepoliitilisi meetmeid, suunates rindele peamiselt ühiskonna heidikuiks peetud inimesi. Rindele saatmist kasutatakse sageli vahendina vabaneda isikutest, keda võimud peavad ebasoovitavaks, sealhulgas seksuaalvähemustest, alkoholisõltlastest või opositsiooniga seotud isikutest. See lähenemine võimaldab Kadõrovil säilitada kontrolli ja kaitsta suuremat osa elanikkonnast sundmobilisatsiooni eest, tugevdades samal ajal oma kuvandit kohaliku kaitsjana.