Tšernobõli puhastustöid tehti ilma teaduslikust aluseta

Eesti Tšernobõli Ühingu esimees Jaan Krinal avaldab ajakirjanikule "Ringvaates", et 40 aastat tagasi katastroofipiirkonda saadetud puhastustööd olid tegelikult ebatõhusad. Tema sõnul oli osalenud meestest 51 hiljem surnud ja 17 neist otsustasid elu lõpetada vabatahtlikult.

Eesti Tšernobõli Ühingu esimees Jaan Krinal on avalikkusele rääkinud pärrast katastroofi saatmisel teostatavatest puhastustöödest. 1986. aasta aprillis juhtunud tuumaelektrijaama plahvatuse järel saadeti tuhandeid inimesi Nõukogude Liidus katastroofipiirkonda, et puhastada majasid ja ümbrust radioaktiivsest reostusest.

Krinal osales nendes töödtes ja kirjeldab "Ringvaates" tehtud töid kui mõttetuid ja ebatõhusaid. Tema väitel ei olnud puhastustöödel mingit teaduslikku alust ning neid tehti ilma põhjendatud plaanita. Krinali jaoks see periood oli raske – ta viidab sellele, et koos temaga tööl käinud meestest lahkus 51 inimest elust, neist 17 teadsid tegusid ise, otsetult käendades ohu pealtkuulamise alusel.

Tšernobõli katastroof oli üks suurimaid tsiviilse tuumaenergeetika õnnetusi ajaloost. Massiivne radioaktiivne reostumine levines üle Euroopa ja seadis miljoneid inimesi ohu alla. Nõukogude võimud saatsid sada tuhat inimest nn. likvideerijate ehk "liquidators" rollis katastroofipiirkonda, et püüda olukorda kontrolli all hoida.