Trumpi Iraani-lepe jättis Iisraeli lauast välja, Tel Avivis räägitakse reetmisest

USA ja Iraani vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum on järsult jahutanud Washingtoni ja Tel Avivi suhteid. Iisraelis langes Trumpi toetusreiting 25 protsendini, Ameerika ühiskonnas suhtub Iisraelisse negatiivselt juba 60% elanikest, rekordkõrge näit. Sõtta läksid USA ja Iisrael koos, kuid rahuläbirääkimistele Iisraeli ei kutsutud.

Iraaniga sõlmitud lepe on muutunud kiiluna USA ja Iisraeli vahele. The Insider Live'i saates andsid olukorrast ülevaate ajakirjanik Ksenia Turkova, amerikanist Jan Veselov ja Iisraeli ajakirjanik ning poliitikaanalüütik Dmitri Dubov.

Kuidas sõda algas, ja miks see lõppes

Raamatu «Smena Režima» autorid, New York Timesi ajakirjanikud Maggie Haberman ja Jonathan Swan kirjeldavad, kuidas Benjamin Netanyahu käis Valge Maja situatsioonikeskuses Trumpile ette, et ühisrünnakuga Iraanile kukutataks sealne režiim, tuumaprogramm hävitataks ja riigile toodaks demokraatia. CIA juht Ratcliffe ja välisminister Rubio pidasid plaani blufiks. Donald Trump ütles, et tal on tunne, et see töötab, ja otsustas sõtta minna.

Sõja majanduslik hind osutus tohutuks. Jan Veselovi sõnul hindasid majandusteadlased Ormuzi väina blokaadi ja sõjakuude kogumõjuks ligikaudu üks triljon dollarit üleilmsele majandusele, Ameerika leibkondadele tähendas see kümneid miljardeid kütuse- ja kaubahindade tõusu näol.

Tulemus? Iraaniga allkirjastati Versailles' palees memorandum, mille tingimused vastavad valdavalt Teherani soovidele: 300 miljardit dollarit taastamisfondiks, Ormuz Iraani ja Omaani kontrolli all, tuumaprogramm osaliselt säilib ning sanktsioonid tühistatakse. USA saab blokaadi lõpu, blokaadi, mida polnud enne sõdagi.

«Meid lihtsalt ei võetud arvesse»

Iisraeli jaoks on valus eelkõige see, et riiki ei kaasatud läbirääkimistesse ühelgi tasandil. Vahendajateks olid Katar ja Pakistan, laua taga USA ja Iraan. Dubov selgitas otse: «Me poleks isegi vaatlejana kohal olnud, meid lihtsalt ei võetud algusest peale arvesse.»

Memorandumis on kirjas ka Iisraeli-Hezbollah' vaherahu, kuid USA ei kontrolli kummagi osapoole käitumist. Iisrael jätkab operatsioone Liibanonis, Washington on sellest raevunud ning iga Hezbollah' provokatsioon kujuneb uueks survevahendiks Iisraeli vastu, Iraan ähvardab kohe Ormuzit uuesti sulgeda, Trump vajutab Iisraelile.

Dubov kirjeldas Iisraeli sõdurite positsiooni Liibanonis: «Need on inimesed vaenuliku maa peal, kes mõistavad, et neil ei lubata isegi tulisele hetkel tuld avada.»

Numbrid: toetus kukub mõlemas riigis

Iisraelis pidas Trumpi heaks presidendiks vaid 25% küsitletutest, üks madalamaid näite alates 1990ndate algusest, kui selliseid küsitlusi korraldama hakati.

USA-s kogus Pew Researchi märtsi uuring veelgi murettekitavamaid tulemusi: 60% ameeriklastest suhtub Iisraelisse negatiivselt, positiivselt vaid 37%. Aastal 2022 oli see näit 40%. Väga negatiivse suhtumisega inimeste osakaal on nelja aastaga kasvanud 10 protsendilt 28-le.

Erakondliku lõike järgi suhtub Iisraelisse negatiivselt 80% demokraatidest ja 40% vabariiklastest. Vabariiklaste seas on märkimisväärne põlvkondlik lõhe: üle 50-aastastest on negatiivselt meelestatud 24%, alla 50-aastastest aga 57%.

Washington Posti uuring näitas, et isegi juudi päritolu ameeriklastest hindab Netanyahu'd positiivselt vaid 32% ning 61% leidis, et Iisrael on toime pannud sõjakuritegusid Gazas.

Vabariiklased hakkavad lõhenema

JD Vance ütles hiljuti intervjuus konservatiivse ajakirjanikuga, et Iisraeli toetajad USA-s peaksid lõpetama igasuguse kriitika märgistamise antisemitismina. «Kui kõik kuulutatakse juudivihaks, siis miski pole enam juudiviha,» sõnas ta, retoorika, mille eest on varem demokraate kõvasti pekstud.

Tucker Carlson teatas hiljuti, et ei toeta enam ei Trumpi ega Vabariiklikku Parteid. Põhjus: tema hinnangul seatakse Iisraeli julgeolekuhuvid Ameerika omadest ettepoole. «Kogu elu hääletasin vabariiklaste poolt, töötasin Fox Newsis, kaitsesin parteid üle 35 aasta, aga praegu see pole enam võimalik,» lausus ta. Endine kongressinaaine Marjorie Taylor Greene lisas mõni päev hiljem sisuliselt sama.

Kongressimees Thomas Massi vastu kulutasid Iisraeliga seotud organisatsioonid tema parteisisestes eelvalimistes kümneid miljoneid dollareid, kongressist sai ajaloo kalleim eelvalimislahing. Massi kaotas ja ütles lahkumiskõnes, et ootab telefonikõnet Tel Avivist.

Iisrael Euroopa poole ei saa pöörduda

Zelenski analoogiat tõstatasid saates nii Turkova kui Veselov: Ukraina president pöördus pärast Valge Maja konfrontatsiooni Euroopa poole. Netanyahu ei saa seda teha, tema kohta on ICC vahistamismäärus jõus ning tema lennukite marsruudid USA-sse kulgevad spetsiaalselt mööda neid Euroopa riike, kus ta arreteeritaks.

Dubov osutas, et Iisraeli kõige suurem kaubanduspartner pole USA, vaid Euroopa Liit, teine on Hiina, alles kolmas on Ameerika. Ometi dikteerib Trump välispoliitilise kaalukuse täielikult. «Kui Trump ütleb «hea», oleme ekstaasis. Kui ta ütleb «halb», öeldakse: kõik on kadunud, sulgeme riigi,» ütles Dubov.

Iisraeli parlamendivalimised on kavandatud 20. oktoobrile. Opositsiooni peamine lubadus: taastada täielik kahepoolne side USA-ga, mitte ainult side ühe mehe, Trumpiga.