Trump võis Gröönimaa saada ka diplomaatial

USA president Donald Trump arutas jaanuaris Gröönimaa omandamise võimalust Taani juhtidega. Kuigi Trump oli varem spekuleerinud sõjaliste meetodite kasutamisele, näitas diplomaatline lähenemisviis teistsugust võimalust territooriumi hangete saavutamiseks.

Tänavu jaanuaris toimus Valges Majas kõrgetasemeline kohtumiste sari, mille käigus arutati USA huvi Gröönimaa vastu. USA presidendiks teist korda ametisse asunud Donald Trump kohtus Taani peaminister Mette Frederikseni ja välisminister Lars Løkke Rasmusseniga. Delegatsioonis oli ka Gröönimaa valitsusjuht Mute Egede, kes esindas autonoomse territooriumi seisukohti.

Trumpi territoriaalsed ambitsiooniid olid teada juba eelmisest ametiaastast, mil ta arutles Gröönimaa võimalikust ülevõtmisest. Sel korral fokuseerus diskussioon siiski diplomaatilisel tasandil, kuigi ajakirjandus oli hoolikalt jälginud juhtide sõnavõtte ja kehalisi žeste. Järguvad läbirääkimised näitasid, et suurriikide poliitilised eesmärgid ei pea piirduma üksnes konfrontatsioonilistega.

Gröönimaa geopoliitiline tähtsus on oluliselt kasvanud globaalsete julgeoleku kaalutiste muutudes. Arktilise regiooni ressursid ja strateegiline asukoht muudavad saared huvitavaks mitmete riikide jaoks. Taani valitsus oli aga elu jooksul kindel Gröönimaa suveräänsuse kaitsmisel.

Kohtumiste esitamine massistseenil osaliste Gröönimaa kodanikedega näitas, et tegemist ei olnud üksnes selja taga toimuvate läbirääkimistega. Diplomaatiline lähenemisviis tagas, et kõik osapooled said oma seisukohad avalikult esitada ja meedial oli võimalus protsessi jälgida. Trump näitas, et isegi ambitsioonikad poliitilised eesmärgid saab püstitada formaalses diplomaatilises kontekstis.