Trump ähvardab pommitada Iraani sildu ja elektrijaamu, kui Teheran ei istu läbirääkimislaua taha

USA president Donald Trump ähvardas Fox Newsi intervjuus hävitada Iraani sillad ja elektrijaamad juba järgmisel nädalal, kui Teheran ei naase läbirääkimistele. USA ja Iraan on olnud vastastikustes rünnakutes juba neljanda päeva; konflikt hõlmab ka Ormuz väina, kus USA kehtestas 14. juulil mereblokaadi Iraani sadamatele.

USA president Donald Trump teatas teisipäeva õhtul Fox Newsi saates, et kui Iraan ei istu lähinädalatel läbirääkimislaua taha, pommitab USA Iraani sillad ja elektrijaamad puruks.

«Järgmisel nädalal läheb nende jaoks tõeliselt halvaks,» ütles Trump. «Me lülitame välja kõik nende elektrijaamad. Me hävitame kõik nende sillad, kui nad ei istu laua taha ja ei hakka läbirääkimisi pidama.»

Saates „Special Report with Bret Baier" lisas Trump, et energeetikarajatisi hoiab ta viimasena: «Ma jätan energiaobjektid viimaseks, aga lõpuks lööme ka neid.» Ta märkis, et USA läbirääkijad edastasid teisipäeva õhtul Iraanile selge hoiatuse: leping tuleb sõlmida, muidu ei jää Iraanil mitte midagi.

Neli päeva vastastikuseid rünnakuid

USA Keskjuhatus (Centcom) teatas, et on löönud kümneid Iraani sõjalisi sihtmärke Ormuz väina lähistel, eesmärgiga nõrgestada Iraani võimekust ohustada kaubalaevandust. Iraani armee kinnitusel hukkus Lõuna-Iraani linnas Bampuris asuvale baasile suunatud löögis vähemalt seitse sõdurit.

Iraani riiklikud meediakanalid teatasid plahvatustest Bandar Abbasi sadamalinna ümbruses, Keshmi saarel ja Bandar Khomeinis. Hiljem lisati, et uued USA löögid tabasid lõunapoolset sadamalinna Bushehrit, kus asub riigi ainus tsiviiltuumajaam.

Iraan omakorda tulistas droonide ja rakettidega USA sihtmärke Jordaanias, Kuveidis ja Bahreinis, seda teatas Iraani riiklik telekanal IRIB. Islami Revolutsiooni Kaardivägi (IRGC) väitis, et lõi Bahreinis paiknevat USA Viiendat laevastikku. Kuveidi, Bahreini ja Jordaania sõjavägi teatas varajastel hommikutundidel õhurünnakute tõrjumisest.

Mereblokaad ja kaubandus väinas

USA sõnul ründas Iraan 14. juulil tahtlikult tsiviilelanikkonda, tabades seitset kaubalaeva; hukkunute, kadunute ja haavatute arv küündib umbes tosina juurde. ÜAE teatas, et Iraani tiibrakettide tabamuse said kaks nende tankerit: üks India päritolu meeskonnaliige hukkus, kaheksa sai haavata. Küprosel registreeritud kuivlastilaev GFS Galaxy kannatas Ormuz väinas laupäeval, Omani päästjad tõid kaldale 23 meeskonnaliiget, üks India kodanik oli kadunud ja tema perekond sai kolmapäeval teada, et laip on leitud. Norra tanker sai kahjustada plahvatusest Omani ranniku lähedal teisipäeva varajastel hommikutundidel.

Centcom teatas, et mereblokaad Iraani sadamatele jõustus 14. juulil kell 20.00 GMT.

Ormuz väin

Esmaspäeval kuulutas Trump, et USA on nüüd Ormuz väina «valvur», ja lubas kehtestada 20-protsendise tasu kõigile selle veekogu kaudu vedavatele lastidele. Hiljem ta taganes sellest plaanist ning kirjutas Truth Socialis, et selle asemel sõlmib USA Pärsia lahe riikidega kauplemis- ja investeerimislepinguid. Põhjuseks tõi ta arvukad telefonikõned lahe riikide liidritelt. Väin jääb avatuks kõigile laevadele peale Iraani omade.

Iraani välisministeeriumi asesekretär Kazem Gharibabadi ütles riiklikule televisioonile, et USA blokaadiotsus «lõhkus mingil määral» varem kokku lepitud relvarahu. «Kui USA arvab, et surve tugevdamine sunnib meid tagasi läbirääkimistele, teevad nad vea,» ütles ta Reutersi vahendusel.

ÜRO inimõiguste ülemkomissar Volker Türk hoiatas juba aprillis, kui Trump esimest korda tsiviilinfrastruktuuri rünnakutega ähvardas: rahvusvahelise õiguse järgi on tahtlikud rünnakud tsiviilrajatistele sõjakuritegu. 1949. aasta Genfi konventsioonid keelavad lüüa tsiviilelanikkonnale hädavajalikke objekte.

Väina läbiv laevaliiklus on langenud kahe kuu madalaimale tasemele. Brenti toorõli hind on järsult kerkinud.