Trubapühkija: kolm aastat puhastamata küte oli aasta halvim, sügisel tuleks korstnat kontrollida

Trubapühkija Mati Väärtnuu jagab kogemusi Saue piirkonnast ja Saaremaalt ning annab soovitusi enne küttehooaja algust. Tema sõnul tuleb korstent vähemalt kord aastas puhastada, sõltumata viieaastasest intervallist.

Trubapühkija Tulipunane OÜ-st Mati Väärtnuu rõhutab, et tõsised probleemid tekivad sageli täiesti tavaliste eksimuste tagajärjel. Enne küttehooaja algust peaks majaomanik veenduma, et küttesüsteem on korras. Kui seda on raske ise hinnata, tasub pöörduda spetsialisti poole.

Väärtnuu sõnul tõlgendavad eramute omanikud sageli valesti nõuet puhastada küttesüsteem professionaalselt viie aasta jooksul. Teatud tingimustel võib korstna puhastada omanik ise. Viieaastane tähtaeg aga ei tähenda, et korstent ei tule vahepeal üldse puhastada.

„Kui küttesüsteemi kasutatakse, tuleb seda puhastada vajaduse järgi, enamasti vähemalt kord aastas. Kui kütta palju või süsteem suitseb, võib puhastamist vaja olla sagedamini,“ selgitab trubapühkija.

Saue piirkonnas käis ta kord objektil, mis jättis kogenud spetsialistile sügava mulje. Küttesüsteemi oli kasutatud intensiivselt, kuid kolm aastat polnud seda puhastatud.

„Naljaga pooleks andsin sellele objektile aasta kõige räpasema küttesüsteemi tiitli. Kolm aastat polnud puhastatud, kuigi ahju kasutati palju. Korsten oli suitsu täis ja seal oli juba süttinud. Kui kõik lahti võtsin, olid suitsukanalid nii ummistunud, et suits ei saanud korralikult liikuda,“ meenutab Väärtnuu.

Teda häirib eriti see, et sarnaseid olukordi oleks lihtne vältida.

„See teeb südame kibedaks. Tekib küsimus, miks inimesed ise teevad kõik selleks, et korsten põleks maha,“ ütleb ta.

Mõnikord leidub korstnas asju, mida on raske ette näha isegi hoolika hooldusega. Saaremaal oli Väärtnuu kord korstnas, kuhu oli lennanud öökull.

„Kui ta sealt välja võeti, oli ta nagu grillitud kana,“ meenutab trubapühkija.

Tema sõnul tuletab selline juhtum meelde, et eelmisel talvel korralikult töötanud küte ei taga veel, et järgmisel hooajal kõik korras on.

Hooaja alguses tasub tähelepanu pöörata ka sellele, mida ahjus põletatakse. Väärtnuu kohtab sageli olukordi, kus koos puudega visatakse ahju pakendeid, värvilist paberit, kilet, kleeblinti ja muud majapidamisprahti.

„Pakendit ahju panna ei tohi! Kütteks lähevad kuivad puud, mitte pakend koos teibi, kile ja trükivärviga,“ hoiatab ta.

Ka kvaliteetsed kuivad puud ei taga iseenesest õiget põlemist. Kui õhuvarustust liiga vara piirata või ahi liiga kuumaks kütta, võib küttesüsteem kiiresti kattuda sooti ja tõrvaga.

Väärtnuu märkab üha sagedamini probleemi renoveeritud majades. Uued aknad, seinte soojustamine ja muud energiasäästlikud lahendused muudavad hooned palju tihedamaks. Samal ajal sulgevad omanikud mõnikord avad, kaudu mis varem värsket õhku sisse tulid. Ahju korralikuks põlemiseks aga on hapnik vajalik.

„Inimesed ütlevad mõnikord, et korstnal on ventilatsiooniava. Aga see viib õhu välja. Küsimus on selles, kust tuleb asemele värske õhk,“ selgitab Väärtnuu.

Ebapiisav õhuvool häirib põlemist. Tulemuseks on kiirem sooti ja tõrva kogunemine ahju ja korstnasse ning suurem oht, et majas hakkab suitsema ja tekib süsinikmonooksiidimürgitus. Pärast akende vahetamist, soojustamist või muud suuremat remonti tuleks seetõttu kontrollida, kas küttesüsteemil on ikka piisavalt õhku.

Enne tõsisemat kütmist soovitab Väärtnuu kontrollida kolme asja: kas korsten ja suitsukanalid on puhtad, kas ahju kütmine on õige ja kas ahju satub ainult sobiv kütus.

„Vaadake korraks oma ahju ja korstnasse. Kui näete seal tuhka ja sooti, eemaldage need või kutsuge trubapühkija. Kasutage kuivi puid ja huvituge, mis teie ahjus toimub,“ ütles Väärtnuu.

Korstnapuhastuse hind sõltub tavaliselt sellest, milliseid küttesead hoonesse on paigaldatud. Mõned trubapühkijad pakuvad eramule fikseeritud hinda, mis hõlmab kõigi seal olevate kütteseadmete puhastamist. Võrreldes möödunud aastaga on hinnad mõne protsendi võrra tõusnud, kuid mitte üle 5-10 protsendi, sõltuvalt trubapühkijast.

Trubapühkijatel on kõige hõivatum periood augustist detsembrini. Ettenägelikumad kliendid broneerivad aja juba aprillis, et puhastus toimuks augustis. Kui inimene hakkab trubapühkijat otsima augustis, võib vaba aeg leiduda alles septembri lõpus või oktoobris. Mõnel spetsialistil on lähim vaba kuupäev juba novembris.

Töö käigus kontrollib trubapühkija kütteseadmete ahjusid, korstnaid ja ühenduskanaleid ning korstent ennast. Mida vanem maja, seda rohkem tähelepanu nõuavad küttesead ja korsten. Vanade hoonete üks peamine probleem on tellisevahelised vuugid: aja jooksul mört pehmeneb, murdub ja välja kukub. Omanik saab ise jälgida kütteseadmete seisukorda, kontrollides, kas tellisevahelt on mört hakanud kuluma ja kas vuukidel on tekkinud mustad triibud.

Kui vuugil on must triip, tasub kindlasti konsulteerida trubapühkijaga. Vajadusel soovitab ta head ahjumeistrit.

Eesti veebilehtedel on lisaks võimalik kontrollida ka spetsialisti kvalifikatsiooni ja tööluba, kuid need andmed olid ettevõtte teabes toodud vaid osaliselt. Pärast töö tegemist koostab trubapühkija akti, mis kantakse päästeameti loodud küttesüsteemide portaali.