Trine Dyrholm hiilgab bipolaarse emana taani perekonna draamafilmis "The Guest"

Taani režissöör Mads Mengeli film "The Guest" kujutab ristimispeo kaost, kui perre saabub teretulematuna peetud sugulane. Peanäitlejanna Trine Dyrholm mängib bipolaarse häirega ema rollis, mida kriitikud võrdlevad Thomas Vinterbergi Dogme 95 klassikaga "Festen".

Trine Dyrholmil on taani kinos harukordne anne tekitada vaatajale samaaegselt kaastunnet ja ebamugavust. Tema uusim roll filmis "The Guest" kasutab seda anda täiel määral.

Peremürgitus mere ääres

Režissöör ja stsenarist Mads Mengeli film algab näiliselt idülliliselt: noor paar Karl (Simon Bennebjerg) ja Emilie (Mette Klakstein) on saabunud moodsa mere äärse hotelli, et pidada oma vastsündinud lapsele ilmalik ristimistseremoonia. Kohal on mõlema poole sugulased, keegi on kaasa toonud isegi kitarri, pisut Richard Curtise vaimus. Üks inimene on aga puudu: Karli ema Vibeke, keda ta on aktiivselt vältinud.

Vibeke (Dyrholm) põeb bipolaarset häiret, on juba kord sundravil olnud ja Karli sõnul jätab ta ravimid tihti võtmata. Karl on ta elust välja lõiganud. Aga tema õde, kes erinevalt Karlist kannab ema igapäevahoolduse koormust üksi, on Vibeke kutsunud. Ja unustanud sellest Karlile rääkida.

Nii saabubki Vibeke: helge, pidulik, pisut kuninglikult käituv, ilmselgelt tunnetades, et kutse tuli tütrelt, mitte pojalt. Dyrholm mängib teda inimesena, kes oskab meeliülendavalt seltskondlik olla, kuid kelle piiritaju on viltu. Ta plaksutab tütart õrnutsevalt, aga see plaks kõlab juba hoiatusena.

Dogme 95 vaimus

Mengel on filminud käsikaameraga, palju ekstreemseid lähivõtteid kasutades, stiil, mis meenutab selgelt Thomas Vinterbergi 1998. aasta Dogme 95 meistriteosega "Festen". Distantsi hoida ei lasta.

Bennebjerg mängib Karli vaoshoitult, peaaegu alaregistris, ja see töötab kontrastina Dyrholmile suurepäraselt. Ristimistseremoonia viib lapse mere äärde, ning selles stseenis, kus üha emotsionaalsemaks muutuv Vibeke protsessi üle kontrolli haarab, tahaks filmilt pilku pöörata.

Film ei tee Vibeket lihtsaks süüdlaseks. Tema depressioon, eufooria ja ebaõiglustunne pole ainult sümptomid, need on osa temast. Samal ajal teeb ta elu teistele ja endale talumatuks. Nende kahe tõe vahel hoidmine on Dyrholmil täielikult käes.