Triin Kallas: kavandatav kärbe võib hävitada Eesti maapiirkondade eduka koostöövõrgustiku

MTÜ Eesti Leader Liidu esindaja Triin Kallas hoiatab, et Euroopa Liidu järgmise perioodi toetuste kavandamisel tehtud otsus vähendada LEADER-programmi eelarvet 69 protsendi võrra ohustab aastakümnetega loodud maaelu arendamise võimekust. Kallas rõhutab, et sellise mastaabiga kärbe on ebaproportsionaalne võrreldes teiste regionaalsete toetustega.

Eesti maapiirkondade arengut toetava LEADER-programmi tulevik on sattunud küsimärgi alla, kuna valitsus planeerib järgnevaks Euroopa Liidu rahastusperioodiks 2028-2034 olulist finantskärbet. Kui veel eelmises rahastusvoorus oli programmi maht ligikaudu 131 miljonit eurot, siis uueks perioodiks on ette nähtud vaid 43,6 miljonit eurot.

Ebaproportsionaalsed kärped maapiirkondades

Triin Kallas tõdeb, et kuigi riiklikud eelarveotsused on poliitiliste läbirääkimiste tulemus, on LEADER-programmi tabanud löök ebaproportsionaalselt ränk. Regionaalministeeriumi haldusala üldine eelarve väheneb kavade kohaselt umbes 49 protsenti, langedes 400 miljonilt eurolt 203,6 miljonile. LEADER-programmi puhul on aga planeeritud langus 69-protsendiline, mis tähendab, et meetmele jääb alles vähem kui kolmandik senisest mahust.

Selline otsus tähendab sisuliselt kahe aastakümne jooksul üles ehitatud tugivõrgustiku laialisaatmist. Kallas märgib, et LEADER ei ole pelgalt projektitoetus, vaid terviklik süsteem, mis ühendab 26 kohalikku tegevusgruppi, üle 800 ettevõtte ja ligi 900 mittetulundusühingut.

Toimiva süsteemi lammutamise risk

LEADER-programmi efektiivsust kinnitavad numbrid: viimase kahe aastakümne jooksul on selle kaudu loodud Eestis üle 2300 töökoha. Tegemist on juba olemasoleva täitevaparaadiga, kus kohalikud teadmised ja koostöösuhted on juba välja arendatud, mistõttu puudub vajadus uute administratiivsete struktuuride loomiseks.

Kallase sõnul on sellise juba toimiva ja tulemusliku koostöövormi lammutamine majanduslikult ebamõistlik. Uue, nullist loodava mudeli rakendamine nõuaks riigilt tunduvalt suuremat pingutust ja kulu kui olemasoleva, usaldusel ja koostööl põhineva võrgustiku säilitamine.

Kallas rõhutab, et kui riigi eesmärk on toetada elu säilimist üle kogu Eesti, tuleb eelistada tööriistu, mis on oma tõhusust juba tõestanud. Läbipaistmatu kärpepoliitika, mis ei arvesta meetmete tegelikku mõju, võib pöördumatult kahjustada avaliku sektori, ettevõtjate ja kogukondade vahelist usaldust.