Triin Kallas: Eesti regionaalarengu toimivaimat meetodit ei tohi ohverdada

LEADER-programmi rahastuse kavandatav kärbe on ebaproportsionaalselt suur võrreldes teiste regionaalsete meetmetega. Programmi eestkõneleja hoiatab, et kahe kümnendiga loodud usaldusvõrgustiku lammutamine toob kaasa pikaajalise kahju, mida ei ole võimalik hiljem uute skeemidega kompenseerida.

Eesti regionaalarengu tulevik aastateks 2028-2034 sõltub suuresti sellest, kuidas riik suunab olemasolevaid ressursse. Triin Kallas rõhutab, et praegune kava kärpida LEADER-programmi rahastust on vastuolus meetme senise eduka tegevusega ning võib pöördumatult kahjustada maapiirkondade koostöövõrgustikke.

Disproportsionaalne koorem

Kui varasemal perioodil, aastatel 2014-2020, oli LEADER-i projektide toetuseks eraldatud 116 miljonit eurot ning 2021-2027 perioodil kasvas see 131 miljoni euroni, siis uueks finantsperioodiks kavandatud 43,6 miljonit eurot on märgatav tagasiminek. Kallas märgib, et võrreldes üldise regionaalarengu rahastuse kärpimisega, mis jääb umbes 49 protsendi piiridesse, kahanedes 400 miljonilt 203,6 miljonile, on LEADER-i toetuse vähendamine ligi 69 protsenti.

See ei ole lihtsalt eelarve tehniline korrigeerimine, vaid struktuurne muutus. LEADER-i programm on kahe aastakümne jooksul ehitanud üles tugivõrgustiku, kuhu kuulub 26 kohalikku tegevusrühma, üle 800 ettevõtte ja ligi 900 vabaühenduse. See koostöö on otseselt aidanud kaasa maapiirkondade püsimisele, olles loonud üle 2300 töökoha ajal, mil põllumajanduses hõivatute arv on pidevas languses.

Usalduse säilitamine on võtmeküsimus

Riiklikud plaanid luua uusi regionaalseid arenguleppeid peaksid toetuma juba toimivatele lahendustele, mitte püüdma neid asendada alles kujundatavate mudelitega. Kohalik teadmine, omavaheline usaldus ja aastatepikkune avaliku ning erasektori koostöökogemus on väärtus, mille taastamine oleks tulevikus kordades kulukam kui selle praegune hoidmine.

Eesti peab Brüsselis läbirääkimistel aktiivselt seisma suurema eelarve eest, kuid läbirääkimispositsioon kujuneb just praegu, mil riigiplaani vahendeid jagatakse. Kui riik asub kärpima üht oma tõhusaimat regionaalarengu tööriista enne läbirääkimiste lõppu, ei pruugi võimalikud hilisemad lisarahastused tekitatud kahju enam heastada. Eesmärk hoida elu kogu Eestis nõuab läbipaistvaid valikuid, kus toetust saavad meetmed, mis on end juba praktikas tõestanud.