Transsoolised inimesed süüdistavad Tallinnas tegutsevat komisjoni kallutatuses

Transsooliste inimeste initsiatiivgrupp nõuab riikliku soovahetuskomisjoni reformimist, viidates pikkadele ooteaegadele ja nende hinnangul alandavale kohtlemisele. Arstide ja patsientide vahel on süvenenud usalduskriis, kus komistuskiviks on saanud nii bürokraatlikud protseduurid kui ka erinevad arusaamad meditsiinilisest tõenduspõhisusest.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ruumides tegutsev riiklik soovahetuse arstlik ekspertiisikomisjon on sattunud terava kriitika alla. Inimeste rühm on esitanud sotsiaalministeeriumile nõudmise komisjoni töökorralduse muutmiseks, väites, et praegune süsteem on aegunud ja diskrimineeriv.

Karmen Ott, Sona Kravtšenko ja Stephanie-Emma Zorianska jagasid avalikult oma kogemusi, kirjeldades aastatepikkust ootamist ja bürokraatlikke takistusi. 2024. aastal komisjoni poole pöördunud Ottile anti esialgu teada, et vastuvõtule pääseb alles 2027. aastal, mis sundis teda otsima meditsiinilist abi välisriikidest. Stephanie-Emma Zorianska sõnul muudab protsessi alandavaks asjaolu, et ametnikud ja arstid suhtuvad taotlejatesse kohati tõrjuvalt.

Töökoormuse ja ootuste konflikt

Komisjoni esimees, günekoloog Kai Haldre selgitab, et taotluste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui 2020. aastal laekus 42 sooviavaldust, siis 2025. aastal oli see arv tõusnud 177-ni. Komisjonis töötab 11 spetsialisti, kuid kohtumiste maht on piiratud, aastas suudetakse läbi vaadata umbes 150 juhtumit, mis tähendab keskmiselt kaheaastast järjekorda.

Aktivistid heidavad komisjonile ette ka iganenud suhtumist ja nõudmist diagnoosi järele, mis klassifitseb transsoolisuse endiselt psühhiaatriliseks häireks. Nende hinnangul peaks komisjoni roll piirduma vaid meditsiiniliste küsimustega, mitte isikukoodi muutmisega seotud administratiivsete toimingute kinnitamisega.

Võrdõigusvoliniku seisukoht

Võrdõigusvolinik Christian Veske on viidanud olukorra keerukusele. Tema sõnul ei tohiks arstlik komisjon tegeleda dokumentide kooskõlla viimisega, kuna see ei ole tervishoiualane ülesanne. Sarnast teemat on kommenteerinud ka poliitik Karmen Joller, kes rõhutas, et arstide ja spetsialistide isiklik ründamine on lubamatu ning raskendab niigi koormatud komisjoni tööd.

Hetkel on initsiatiivgrupp pöördunud selgitustaotlusega ametiasutuste poole, nõudes süsteemseid muudatusi. Samal ajal jätkab 11-liikmeline komisjon oma tööd, olles sunnitud manööverdama kasvava nõudluse ja piiratud ressursside vahel, samal ajal kui ravitaotluste ja isikuandmete muutmise vaheline seos jääb endiselt õiguslikuks vaidluskohaks.