Transpordisektor nõuab Eestilt diislikütuse aktsiisi alandamist Läti eeskujul

Eesti transpordi- ja logistikasektor soovib valitsuselt diislikütuse aktsiisi langetamist, viidates Läti eelseisvale maksukärpele. Rahandusminister Jürgen Ligi peab plaani ebaotstarbekaks, viidates riigieelarve suurele defitsiidile ja vähesele mõjule lõpphinnale.

Transpordi- ja logistikasektori esindajad nõuavad Eesti valitsuselt diislikütuse aktsiisi ajutist kärpimist. Üleskutse järgneb Läti otsusele langetada alates 1. oktoobrist aasta lõpuni kütuseaktsiis 330 euroni 1000 liitri kohta.

Eesti kütuseaktsiis on praeguse seisuga 428 eurot 1000 liitri kohta. See tähendab ligi 9,8-sendist erinevust liitri kohta, kui jätta kõrvale käibemaks.

Minister ei näe vajadust

Rahandusminister Jürgen Ligi ei toeta aktsiisi langetamist. Ministri sõnul aitaks aktsiisi vähendamine jaehinda langetada vaid umbes viie sendi võrra.

«Kes seda viit senti märkab? Riigieelarve jaoks on see kümnete miljonite eurode suurune auk,» ütles Ligi. Ta lisas, et Eesti eelarvepuudujääk on märkimisväärne, mistõttu pole selline samm põhjendatud. Ligi kahtleb ka väites, et maksumuudatus tooks kaasa suurema tarbimise Eestis, märkides, et isegi pärast Läti aktsiisilangetust on kütus lõunanaabrite juures endiselt kallim kui Eestis.

Sektor hoiatab kaubanduse kadumise eest

Eesti Transpordikütuse Ühingu juht Krista-Maria Alas lükkas ministri argumendid tagasi. Ta rõhutas, et transpordiettevõtted jälgivad kütuse hinda väga tähelepanelikult ning kütuse ostmine piiri taga on reaalsus, mitte teoreetiline oht.

«Rahvusvahelised vedajad tangivad seal, kus on odavam. Juba praegu näeme, et Rootsi suunal töötavad ettevõtted eelistavad tankida väljaspool Eestit,» selgitas Alas. Sektori esindajad on seisukohal, et kui maksukoormust langetada, järgneb sellele ka jaehinna vähenemine.