Transpordiamet uurib plastijäätmete lisamise võimalust Eesti teede asfalti

Transpordiamet otsib võimalusi plastijäätmete ümbertöötlemisel tekkinud jääkainete kasutamiseks teedeehituses. Eesmärk on vähendada bituumeni vajadust, säästa keskkonda ja hoida aastas kokku kuni 1,5 miljonit eurot.

Transpordiamet alustab uuringut, millega soovitakse hinnata plastijäätmete ümbertöötlemisel tekkivate jääkproduktide kasutamist asfaldisegude koostises. Projekti fookuses on asendada osa bituumenist taaskasutatud materjaliga, et muuta teedeehitus keskkonnasõbralikumaks ja majanduslikult efektiivsemaks. Eestis toodetakse aastas ligikaudu miljon kuni 1,3 miljonit tonni asfaldisegusid, mille valmistamiseks kulub kuni 65 000 tonni bituumenit.

Eesmärgiks kulude kokkuhoid

Amet loodab, et vähemalt viieprotsendiline bituumensideaine asendamine plastijäätmetest saadud materjaliga võimaldaks saavutada aastase rahalise kokkuhoiu 1,5 miljoni euro ulatuses. See lahendus looks lisaks otsesele rahalisele võidule uue rakendusvaldkonna jäätmematerjalidele.

Transpordiameti arendusosakonna ehituse üksuse juhataja selgitas, et kuigi sarnaseid tehnoloogilisi katsetusi on mujal maailmas läbi viidud, ei ole need lahendused seni laiemalt juurdunud. „Seni ei ole aga need lahendused laialdast kasutamist leidnud, kuna nende rakendamisega kaasneb veel mitmeid tehnilisi ja majanduslikke küsimusi,“ märkis ametnik.

Eesti kliima väljakutsed

Tehnoloogia ülekandmine Eesti oludesse nõuab põhjalikku kontrolli, kuna siinsed kliimatingimused on teedele nõudlikud. Asfaltkate peab taluma temperatuurikõikumisi -30 kuni +60 kraadi, sagedasi sulamis- ja külmumistsükleid ning niiskust. Samuti mõjutavad katte vastupidavust teehoolduses kasutatavad kloriidid.

Uuring algab jääkmaterjalide kaardistamisest ja laboratoorsetest katsetustest. Seejärel planeeritakse tootmiskatsetusi ja katselõikude rajamist, et teha kindlaks, kas plastijäätmete lisand suudab tagada teedeehituse nõuetele vastava kvaliteedi.

Uuringu ja rakendamise ajakava

Amet seab eesmärgiks rajada 2028. aasta lõpuks esimene avalik katselõik, mille seisukorda hakatakse järgnevad neli kuni viis aastat eraldi monitoorima. Ametniku sõnul ei ole välistatud, et materjali hakatakse sobivuse korral kasutama järk-järgult juba enne monitooringuperioodi lõppu. Kui uuringud kinnitavad lahenduste sobivust, võib tehnoloogia jõuda laiemasse kasutusse aastatel 2029-2030, eeldusel, et leitakse ettevõtja, kes on valmis materjali tootmise ja turustamisega tegelema. Praegu otsib transpordiamet partnerit hankele eelneva turu-uuringu läbiviimiseks.