Transpordiamet: pooled juhid ei pea väikest kiiruseületamist ohuks

Transpordiameti liiklusohutuse uuringu kohaselt peab enamik Eesti elanikest liiklusrikkumisi tõsiseks ohuks, kuid kiiruseületamisse suhtutakse üha leebemalt. Väikest kiiruseületamist peab ohtlikuks vaid 48% elanikest, aastaga on see näitaja langenud seitsme protsendipunkti võrra.

Eesti Transpordiamet avaldas liikluskäitumise uuringu tulemused, mille järgi suhtub elanikkond liiklusohutusesse endiselt tõsiselt, nelja viiendiku jaoks on enamik rikkumisi tõsine oht. Muretsema paneb kiiruseületamise ohtlikkuse alahindamine, mis on aasta-aastalt kasvanud.

Kiiruseületamine kaotab ohtliku maine

Kõige ohtlikumaks peetakse joobes juhtimist, sõidu ajal sotsiaalmeedia sirvimist ja punase tulega sõitmist, neid nimetab tõsiseks ohuks 95% või rohkem vastanutest. Suurem kiiruseületamine on langenud 84%-lt 79%-le, väike kiiruseületamine (kuni 10 km/h) aga 55%-lt 48%-le. Iga teine juht ei pea kuni kümne kilomeetri võrra kiiruseületamist enam probleemiks.

«Eesti elanikud suhtuvad liiklusohutusesse endiselt tõsiselt ja see on hea uudis. Muret tekitab aga see, et kiiruseületamise ohtu hinnatakse aasta-aastalt üha leebemalt, juba ligi pool inimestest ei pea väikest kiiruseületamist tõsiseks ohuks. Mida suurem on kiirus, seda pikem on pidurdusteekond ja seda raskemad on avarii tagajärjed, olenemata sellest, kas ületamine tundub väike või suur,» ütles Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Paškewitš.

Telefon käes, silmad teel

Mobiiltelefoni kasutamine roolis on samuti laialt levinud. Viimase 12 kuu jooksul kasutas sõidu ajal telefoni 65% juhtidest, neist 15% tegi seda sageli. See näitaja on alates 2020. aastast püsinud stabiilsena. Peamiselt kasutatakse telefoni kõnedele vastamiseks (94%) ja marsruudi navigeerimiseks (93%).

Telefonis rääkivatest juhtidest hoiab 50% telefoni käes. Paškewitš lisas: «Ehkki üha rohkem inimesi kasutab vabakäeseadmeid, hoiab pool räägivatest juhtidest telefoni endiselt käes.»

Tähelepanu hajumise tõttu sattus viimase aasta jooksul ohtlikku liiklusolukorda 26% juhtidest, telefoni kasutamise tõttu 8%. Need näitajad ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud.

Turvavööd ja rehvid

Turvavöö kinnitamine on esiistmel valdav, seda teeb tavaliselt 97% juhtidest ja 98% kaassõitjatest. Alla 15-aastaste laste turvavarustust kasutab 95% vastanutest. Tagaistmel kinnitab turvavöö 83% sõitjatest, turvavöödega varustatud bussides aga vaid 40%. Võrreldes eelmise aastaga on tagaistme ja bussi turvavöö kasutus langenud nelja protsendipunkti võrra.

Viimase talvehooaja jooksul kasutas naastrehve 59% juhtidest, sagedamini maapiirkondade elanikud, ja lamellrehve 36%. Rehvide vanuse jälgimine on vähenenud: kasvab nende juhtide osakaal, kes peavad vanemaid kui viieaastaseid rehve vastuvõetavaks.

Uuringu sihtrühmaks olid 18-aastased ja vanemad Eesti elanikud (üldkogum 1 107 400 inimest seisuga 1. jaanuar 2025), küsitlusele vastas 1010 inimest.