Torontos avatakse KESK ehk uus Eesti keskus koos suurejoonelise kultuurifestivaliga

Kanada suurim linn Toronto on muutunud mitmeks päevaks eesti kultuuri kantsiks, kui uue Eesti keskuse (KESK) valmimist tähistatakse suure rahvusvahelise festivaliga. Hoone, mille ehitust rahastasid nii üleilmne kogukond kui ka riiklikud toetused, ühendab nüüdisaegse arhitektuuri ja ajaloolise pärandi.

Torontos algas mitmepäevane kultuurifestival KESKfEST, millega tähistatakse uue Eesti keskuse valmimist ja uste avamist. Üritus toob kokku Eesti kogukonna nii Kanadast, Eestist kui ka mujalt maailmast, pakkudes mitmekesist programmi kontsertidest ja tantsupidudest kuni noorte loovetteasteteni.

Muusika ja kogukonna energia

Festivali süda tuksub peamiselt uue hoone naabrusse püstitatud suures peotelgis, kus astuvad üles erinevad kollektiivid, sealhulgas ansamblid Arg Part, Kalevipoeg ja Atomic Heeringas. Programm on koostatud nii, et see pakuks läbilõiget nii traditsioonilisest kui ka kaasaegsest Eesti muusikakultuurist. Korraldajate sõnul on festivali eesmärgiks näidata eesti kogukonna elujõudu ja kaasata laiemat Toronto avalikkust.

Ellen Valter, keskuse projektijuht, rõhutas, et hoone valmimine on suur saavutus. «Seisame millegi ajaloolise lävel, kuid me ei oota uste avanemist, et oma kultuuri jagada. Eestlased, nii siin Torontos kui ka üle maailma, on alati suure kirega panustanud muusikasse, rahvatantsu, teatrisse, jutuvestmisesse ja innovatsiooni,» ütles Valter.

Arhitektuur ja rahastus

Uus, 3400 ruutmeetri suurune kompleks on arhitekt Alar Kongase büroo Kongats Architects looming. Hoone ühendab endas modernse klaasfassaadiga uusehitise ja restaureeritud 19. sajandi pärandhoone. Projekti eripäraks on siseõu, mis on kaetud Saaremaalt pärit dolomiidist plaatidega ja kujundatud Eesti kaardi kontuuride järgi.

Projekti rahaline väärtus ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse, millest lõviosa on kaetud annetustega. Riiklikku tuge on pakkunud nii Kanada valitsus kui ka Eesti Vabariik. Kanada valitsus eraldas keskuse toetuseks 1,75 miljonit dollarit, millest osa on suunatud rohekatuse ja siseõue väljaehitamiseks. Parlamendisaadik Danielle Martin märkis, et tegemist on olulise kultuuripunktiga, kus kohalikud eestlased saavad oma pärandit hoida. Eesti Välisministeerium panustas omalt poolt 1,37 miljonit eurot, mis aitas katta keskuse suure saali ehituskulusid. Lisaks on projekti toetanud Jaan Tõnissoni Postimehe Fond.