Tormijärgsed elektrikatkestused Lätis Varakļānos rikkusid vaktsiinivarusid

Pärast Lätit tabanud tormi on perearstipraksised sunnitud maha kandma suure hulga vaktsiine, kuna pikaajalised elektrikatkestused tõstsid külmikute temperatuuri üle lubatud piiri. Võimud hindavad tekkinud kahju ning otsivad lahendusi meditsiiniasutuste kriisikindluse parandamiseks.

Pärast nädalavahetusel Lätis möllanud tormi põhjustatud ulatuslikke elektrikatkestusi seisavad mitmed perearstipraksised silmitsi vaktsiinivarude hävimisega. Voolukatkestused, mis kestsid kohati mitu päeva, on muutnud külmikutes hoitud vaktsiinid kasutuskõlbmatuks, kuna temperatuurirežiim ei olnud enam tagatud.

Eriti terav on olukord Varakļāni linnas, kus elekter kadus laupäeva hilisõhtul ning taastus alles märkimisväärse viivitusega. Pühapäeva hommikul vaktsiinihoidlat kontrollinud perearst Sandra Gritāne ja tema assistent Dace Ozoliņa pidid tõdema, et külmikusse oli tekkinud +12 kraadi sooja. See ületab tunduvalt lubatud säilitustemperatuuri vahemikku, mis on +2 kuni +6 kraadi.

Vaktsiinide hävimine tekitab rahalist kahju

Kokku muutusid kasutuskõlbmatuks umbes nelikümmend erinevat doosi, mis olid mõeldud nii laste, täiskasvanute kui ka lapseootel naiste vaktsineerimiseks. "Hea, et sel kuul tellitud uusi vaktsiine veel kohale toodud polnud," nentis Ozoliņa olukorda kommenteerides.

Haigestumiste vältimise ja kontrolli keskus on alustanud olukorra monitoorimist ning jagab raviasutustele nõuandeid edasiseks tegutsemiseks. Kuigi riiklikku vaktsiinidefitsiiti esialgu ei prognoosita, on paljud perearstid mures tekkinud finantskahjude pärast. Osa rikutud vaktsiinidest oli soetatud riikliku rahastusega, kuid märkimisväärne osa oli ostetud praksiste endi vahenditest, mis tähendab nende jaoks otsest majanduslikku kahju.

Valmisolek kriisideks vajab parandamist

Läti Perearstide Assotsiatsioon on tunnistanud, et praksised ei olnud sellise ulatusega voolukatkestusteks valmistunud. Praegune intsident on esile tõstnud vajaduse leida süsteemne lahendus, et tulevikus oleks võimalik meditsiinilisi preparaate ootamatute katkestuste korral paremini kaitsta.

Hetkel käib veel andmete kogumine, et välja selgitada rikutud dooside täpne kogus ja kahjude suurus. Ametiasutused rõhutavad, et tegemist on õppetunniga, mis peab viima konkreetsete kriisiplaani muudatusteni, et tagada meditsiiniteenuste järjepidevus ka ekstreemsetes ilmastikuoludes.