Torm Lätis jättis elektrita 280 000 tarbijat ja paljastas lüngad kriisivalmiduses

Nädalavahetusel Lätit tabanud torm jättis ligi 280 000 tarbijat elektrita ning tõi esile kriitilised vajakajäämised nii elutähtsate teenuste toimimises kui ka elanike toimetulekus. Päästjad registreerisid 34 tunni jooksul rekordilised 3000 väljakutset.

Läti koges nädalavahetusel viimaste aastakümnete tugevaimat tormi, mis põhjustas ulatuslikke elektrikatkestusi ja halvas mitmeid elutähtsaid teenuseid. 277 000 kuni 280 000 tarbijat jäid vooluta, kui tormituuled murdsid puid elektriliinidesse. Päästeteenistus registreeris 34-tunnise perioodi vältel üle 3000 väljakutse. Üks inimene hukkus ja kolm said vigastada, sealhulgas kaks päästetöötajat.

Infrastruktuuri haavatavus

Elektrivõrgud said tormis rängalt kannatada, eriti alajaamad. Läti Kõrgepingevõrkude juhatuse esimees Rolands Irklis märkis, et riigis sai kahjustada 46 alajaama, kuid esimese ööpäeva jooksul õnnestus suurem osa neist töökorda seada. Siiski ilmnesid probleemid piirkondades, kus puudus varutoide. Näiteks seiskusid tanklad ja mobiilimastid, kuigi nende varustus peaks välistama täieliku tööseisaku elektrikatkestuse korral.

Elanikkonna ja riigi valmidus

Kriisijuhtimiskeskuse juht Kaspars Zīle rõhutas, et torm paljastas ühiskonna vähese valmisoleku. "Palju oleme rääkinud 72-tunnisest toimetulekuvajadusest. Kuid nägime, et isegi 12-tunnine elektrikatkestus põhjustab palju ärevust," nentis Zile. Ta tõi välja, et inimesed ei järginud juhiseid vee- ja toiduvarude kogumiseks ning paljudel puuduvad endiselt patareitoitel raadiod.

Valitsus plaanib nüüd luua igasse omavalitsusse vastupidavuskeskused, kus elanikud saavad kriisiolukorras teavet, puhast vett ja sideteenuseid. Läti tuletõrje- ja päästeteenistuse ülem Mārtiņš Baltmanis viitas vajadusele karmistada nõudeid ettevõtetele. "Paljude Lätist rikkamate riikide tsiviilkaitse põhimõtted näevad ettevõtete jaoks ette kohustust saada oma jõududega hakkama 10 päeva," ütles Baltmanis.