Töövaidluskomisjon: Jüri kooli direktori vallandamine oli formaalselt ebakorrektne

Töövaidluskomisjon leidis, et Rae valla otsus vallandada Jüri kooli direktor oli õiguslikult vigane, kuna sellele oleks pidanud eelnema hoiatus. Samas vähendati direktorile määratud hüvitist, sest tuvastati seaduserikkumine huvide konflikti osas.

Töövaidluskomisjon langetas 8. oktoobril otsuse Jüri kooli endise direktori Kriste Kalde ja Rae valla vahelises töövaidluses. Komisjon asus seisukohale, et juunikuine erakorraline töölepingu ülesütlemine ei olnud kooskõlas seadusega, kuna tööandja oleks pidanud sellisele sammule eeltööna väljastama hoiatuse.

Rae vallavalitsus vabastas Kalde ametist suvel, viidates sisekontrollis tuvastatud toimingupiirangu rikkumistele. Vaidluse keskmes olid asjaolud, mil koolijuht allkirjastas dokumente, mis puudutasid tema ema, kes töötas samas õppeasutuses õppejuhatajana.

Huvide konflikti hinnang

Kuigi komisjon tunnistas vallandamise formaalselt tühiseks, ei rahuldanud nad Kalde nõuet täies mahus. Endisele direktorile mõisteti välja ühe kuu palga suurune hüvitis, mis on märgatavalt väiksem kui esialgu taotletud kuue kuu töötasu.

Otsuse põhjenduses märkis komisjon, et vaidluse tekkimisele aitas kaasa koolijuhi enda tegevus. Gerli Lehe, Rae vallavanem, kinnitas, et komisjon tuvastas korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu ja taandumiskohustuse rikkumise. «Komisjon leidis, et vaidluse tekkimisele andis olulise põhjuse koolijuhi enda tegevus, mistõttu rahuldati avaldus üksnes osaliselt,» sõnas Lehe.

Edasised sammud

Kriste Kalde kommenteeris pärast otsuse avalikustamist, et tema eesmärk ei olnud peamiselt rahaline hüvitis. «Minu jaoks ei olnud oluline hüvitise suurus, vaid see, et öeldakse, et vallandamine oli tühine,» lausus ta, lisades, et kavatseb järgmisel nädalal advokaatidega arutada edasist tegevust.

Rae vald plaanib komisjoni otsusega põhjalikult tutvuda, kuid rõhutab, et korruptsioonivastaste nõuete järgimine avalikus teenistuses jääb endiselt prioriteediks. Lehe märkis, et kuna tegemist ei ole jõustunud lõpliku kohtuotsusega, on mõlemal poolel õigus vaidlustada tulemus 30 päeva jooksul. Lisaks on sama juhtum seoses võimaliku toimingupiirangu rikkumisega jätkuvalt politsei- ja piirivalveameti menetluses.