Töötus Ida-Virumaal: Narva elanikud on takerdunud pikaleveninud tööotsingutesse

Ida-Virumaal seisab töötuna arvel tuhandeid inimesi, kellest märkimisväärne osa on olnud ametita üle aasta. Töötukassa soovitustest hoolimata tunnevad paljud tööotsijad, et vajalikku tuge ja konkreetseid lahendusi on napilt.

Ida-Virumaa tööturul on olukord endiselt keeruline, kus paljud inimesed on jäänud pikaajalise töötuse lõksu. Narva elanik Dmitri on üks neist, kelle jaoks on töö leidmine osutunud keeruliseks väljakutseks. Hoolimata ametlikest nõuannetest, tunneb ta puudust praktilisest abist, nagu keeleõpe või ümberõpe, mis aitaks tal tööturule naasta.

Tööotsingute reeglid muutuvad

Töötukassa reeglistiku kohaselt sõltub sobiva töö definitsioon sellest, kui kaua inimene on arvel olnud. Esimesed 20 nädalat peetakse sobivaks tööd, mis vastab inimese haridusele, varasemale kogemusele ja terviseseisundile. Pärast 20-nädalast perioodi muutuvad kriteeriumid leebemaks ning sobivaks loetakse põhimõtteliselt iga ametikohta, mis ei ole inimese tervisele vastunäidustatud.

Eksperdid soovitavad pikaajalise töötuse vältimiseks vastu võtta ka ajutisi pakkumisi, mis võivad avada uusi karjäärivõimalusi. Need, kes on olnud töötud üle aasta, suunatakse sageli tihedamale nõustamisele, kus püütakse koos konsultandiga leida sobivaid meetmeid.

Anneli Teelahk rõhutab, et ümberõppe või täiendavate meetmete vajaduse hindamisel arvestatakse Eesti majanduse olukorda ja tööjõunõudlust. «Enne ümberõpet tasub uurida vabu töökohti ja sektori eripära, samuti võtta ühendust potentsiaalsete tööandjatega,» selgitas Teelahk.

Statistika peegeldab olukorda

Virumaa osakonnas on registreeritud kokku 6794 töötut. Suurim koondumine on Narva büroos, kus on arvel 2843 inimest, järgnevad Jõhvi büroo 2660 inimesega ja Rakvere büroo 1291 inimesega.

Eriti terav on pikaajalise töötuse probleem, kus enam kui 12 kuud on tööd otsinud 2457 inimest. Nendest 1052 on registreeritud Narvas, 1034 Jõhvis ning 371 Rakveres.