Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused jõustuvad Eestis 26. oktoobril ja säästavad ettevõtetele 22,6 miljonit eurot

Eestis jõustuvad 26. oktoobril 2026 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis kaotavad mitu tööandja kohustust. Ettevõtted hoiavad hinnanguliselt kokku 22,6 miljonit eurot aastas.

Eestis jõustub 26. oktoobril 2026 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuspakett, mis lihtsustab töökeskkonna reegleid ja vähendab tööandjate bürokraatiat. Ettevõtete kokkuhoid on hinnanguliselt 22,6 miljonit eurot aastas.

Muudatused tulenevad suuresti kaubandus-tööstuskoja ettepanekutest. Koda esitas kokku ligi kolmkümmend ettepanekut, millest mitu jõudis seadusesse.

Mis kaob ja mis leeveneb

Kaob töökeskkonna sisekontrolli kohustus. Tööandja peab siiski tagama ohutu töökeskkonna, jälgima selle muutusi ja koostama riskianalüüsi. Samuti kaob tehtava töö ohutusjuhend, kuid kasutatava töövahendi ohutusjuhend jääb alles. Seda pole vaja koostada, kui tootja ei ole kohustatud kasutusjuhendit tegema või kui see sisaldab piisavalt infot.

Esimese tervisekontrolli tähtaeg pikeneb neljalt kuult kuuele kuule töölevõtmisest. Suurema ohuga töökohtadel tuleb kontroll endiselt teha enne tööle asumist.

«Ühemehe ettevõtetele» seadust enam täies ulatuses ei kohaldata. See puudutab osaühingut, kus ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on üks isik. Ta ei pea enam iseendale riskianalüüsi ja ohutusjuhendeid koostama ega tervisekontrolli läbima. Alles jäävad näiteks nõuded töövahendite ja isikukaitsevahendite korrasolekule ning nõuetekohasele kasutamisele.

Väikeettevõtete koormus väheneb

Alla kümne püsiva töötajaga ettevõte ei pea enam korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Samuti ei pea ta riskianalüüsi Tööinspektsiooni andmekogusse üles laadima, kuigi kirjalik dokument tuleb endiselt koostada ja inspektori nõudmisel esitada.

Esmaabiandjat ei pea määrama, kui töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Kohustusest vabanevad ka tervishoiuteenuse osutajad.

Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu muutuvad vabatahtlikuks. Volinikuvalimised tuleb korraldada, kui seda soovib vähemalt 10% ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Nõukogu moodustatakse tööandja algatusel või samuti 10% töötajate soovil.

Joobe kontroll ja halduslihtsustused

Seadusesse lisandub selge alus joobe kontrollimiseks. Tööandja võib kontrollida ka alltöövõtjate ja lepingupartnerite töötajaid, kui nad puutuvad kokku suurema ohuallikaga või tegutsevad sellega seotud territooriumil. Kontroll hõlmab alkoholi-, narkootilist ja toksilist joovet ning psühhotroopse aine mõju. Nõudest tuleb töötajaid enne tööle asumist teavitada.

Tööandja ei pea enam teavitama Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist. Kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimisraportid saab kannatanule edastada töökeskkonna andmekogu kaudu, mitte enam ainult kirjalikult.

Mis jäi seadusest välja

Koja täiendavad ettepanekud ei leidnud toetust. Koda tahtis muu hulgas kaotada madala riskiga töökohtadel, näiteks kontoris, riskianalüüsi nõude ning mitte nõuda riskianalüüsi kodukontoris. Samuti soovis ta tunnustada väliseid esmaabisertifikaate ja lubada ühe kontserni samal pinnal asuvatel ettevõtetel kasutada ühist riskianalüüsi.

Väljajäänute hulgas oli ka ettepanek lubada lihtsama ohuga töökohtade töötajaid saata tervisekontrolli perearsti juurde ning vabastada tööandja kontrollikohustusest, kui töötaja töötab põhitööna mõnes teises ettevõttes.