Tööstus hoiatab: EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi muudatused ähvardavad konkurentsivõimet

Euroopa Komisjoni ettepanek reformida heitkogustega kauplemise süsteemi on tekitanud muret tööstussektoris, kus kardetakse, et uued reeglid ei arvesta ettevõtete tegeliku suutlikkusega ja energiajulgeolekuga. Ettevõtjad rõhutavad, et süsinikukvootide sidumine investeerimiskohustustega võib nõrgendada kaitset süsinikulekke eest.

Euroopa Komisjoni hiljutine ettepanek Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) uuendamiseks on pälvinud tööstussektori kriitikat. Ettevõtjate hinnangul ei võta plaanitavad muudatused piisavalt arvesse Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ega energiajulgeoleku tegelikku olukorda, jättes paljude kohustuste finantsmõju ja sisu ebapiisavalt prognoositavaks.

Impordisõltuvuse suurenemise risk

Komisjon soovib HKSi kaudu vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütustest. Tööstusorganisatsioonid on väljendanud muret, et kodumaise tootmise, sealhulgas vedelkütuste, piiramine enne, kui Euroopa Liidu üldine nõudlus ja impordisõltuvus on vähenenud, on väljakutse. Kodumaine toodang asenduks sel juhul importkütustega kolmandatest riikidest.

Eesti näitel oli energiasõltuvus impordist 2024. aastal 4,6%, mis on märkimisväärselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine 57,3%. Seetõttu rõhutatakse vajadust tagada, et fossiilkütuste tootmise piiramine ei toimuks kiiremini, kui kahaneb Euroopa Liidu tegelik nõudlus.

Kvoodid ja investeerimiskohustused

Kriitikat pälvis ka plaan siduda alates 2031. aastast tasuta kvootide eraldamine kohustuslike dekarboniseerimisinvesteeringutega, mille maht peab ulatuma 100%-ni kvootide majanduslikust väärtusest. Ettevõtjad leiavad, et selline muudatus moondab tasuta kvoodid, mis on mõeldud süsinikulekke vältimiseks, investeerimiskohustuse täitmise mehhanismiks.

Kui ettevõttel puudub tehnoloogiline või majanduslik võimalus nõutud mahus investeeringuid teha, kaotaks ta süsinikulekke eest kaitsva mehhanismi, kuigi oht ise ei pruugiks kuhugi kaduda. Pakutud on, et tasuta kvootide saamine ei tohiks sõltuda dekarboniseerimisinvesteeringutest või tuleks kvalifitseeruvate investeeringute ringi laiendada näiteks sertifitseeritud süsinikupõllunduse ühikute ostmise võimalusega.

Heite vähendamise tempo ja hinnad

Positiivseks loetakse siiski heite vähendamise tempo aeglustamist. Komisjon soovib HKS-i sektori heidet vähendada 3,7% aastas ajavahemikus 2031-2035 ja 1,7% alates 2036. aastast, mis on aeglasem kui praegune 4,3% (2024-2027) ja 4,4% (2028-2030) tempo. Tööstus ootab aga komisjonilt veelgi suuremat paindlikkust ettevõtete tehnoloogiliste ja majanduslike võimekuste arvestamisel.

Samuti on probleemiks CO2 hind, mille senine kujunemine on olnud oodatust kallim, raskendades pikaajalist investeerimisplaneerimist. Ettevõtjad on teinud ettepaneku luua täiendavad kaitsemeetmed, mis tagaksid hinna prognoositavuse ja kaitseksid ootamatute kõikumiste eest.

Liikmesriigid peavad direktiivi oma õigusesse üle võtma 2028. aasta lõpuks, et tagada üldine kohaldamine alates 2029. aasta algusest. Enamik sisulisi muudatusi, sealhulgas tasuta kvootide uued reeglid, rakenduvad täies mahus 2031. aastast.