Tooraine odavnemine jõuab Eesti toidupoodide hinnasiltidele viivitusega

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ülevaade näitab, et põllumajandussaaduste kokkuostuhindade langus ei kandu tarbijateni samas mahus. Toidu jaehinnas moodustavad lõviosa hoopis töötlemis-, pakendamis- ja logistikakulud.

Eesti toidupoodide lettidel kajastuvad põllumajandussaaduste kokkuostuhindade muutused ebaühtlaselt ja pika viivitusega, selgub Maaelu Teadmuskeskuse (METK) 2026. aasta teise kvartali raportist.

Piimasektoris on kontrast eriti märgatav. Aastataguse ajaga võrreldes on toorpiima kokkuostuhind kukkunud 23 protsenti. Samas on pakipiima jaehind langenud vaid 4,5 protsenti, ning täispiima hind on kauplustes hoopis kahe protsendi võrra kallinenud. Sarnaselt on näha erinevusi ka lihatoodete puhul.

Veisehakkliha puhul on jaehinna aastane kasv olnud kiirem kui veiserümba kokkuostuhinna muutus. Selle taga peituvad lisakulud, mis tekivad toote töötlemisel, pakendamisel, logistikal ja turustamisel. Tänavu teises kvartalis moodustas töötlemine veisehakkliha lõpphinnast 40 protsenti, tooraine ise aga 24 protsenti. Sarnane muster joonistub välja ka sealihast valmistatud hakkliha puhul, kus tooraine hind on langenud 16 protsenti, kuid jaehind kasvas aastatagusega võrreldes siiski ligi kaheksa protsenti.

Töötlemine ja vahendamine suruvad hinda

Köögiviljade, kartuli, porgandi ja kapsa puhul on jaehinna kujunemine keerulisem. Kuigi tootjate hinnad on juba kohanenud värske saagi tasemega, pole kaupluste hinnasildid sellega veel täielikult kaasas käinud.

Teraviljatoodete sektoris on pilt veelgi selgem. Leiva- ja saiatootmises moodustab töötlemiskulu poole lõpphinnast: leiva puhul 51 protsenti ja saiaküpsetiste puhul 53 protsenti.

METK-i koostatud ülevaade keskendub peamistele toidukategooriatele, sealhulgas piimale, lihale, teraviljasaadustele, köögiviljadele ja kanamunadele, analüüsides nende teekonda tootjast tarbijani.