Tööõnnetused Eestis: tänavu on registreeritud juba üle 1500 juhtumi

Tööinspektsiooni andmetel on Eestis registreeritud 1562 tööõnnetust, kusjuures kõige sagedamini juhtub intsidente metallitöötlemises, kaubanduses ja tervishoius. Eksperdid rõhutavad, et lisaks uutele töötajatele on ohustatud ka pikaajalise kogemusega inimesed, kelle puhul saab saatuslikuks rutiinist tekkinud liigne enesekindlus.

Tööinspektsiooni värsked andmed näitavad, et Eestis on registreeritud 1562 tööõnnetust. Ehkki üldine suundumus näitab õnnetuste arvu langust, püsib nende arv jätkuvalt kõrge ning lõplik statistika aasta lõpuks võib veel muutuda.

Millised sektorid on kõige ohtlikumad

Tööõnnetuste statistika eesotsas on metallitöötlemise sektor, kus esimese viie kuuga registreeriti 146 intsidenti. Sellele järgnevad kaubandus ja tervishoid. Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg toob välja, et tervishoiusektoris on levinud probleemiks patsientidepoolsed rünnakud ja füüsilised konfliktid. Lisaks on haiglates riskifaktoriks libedad põrandad, mida pole võimalik pideva töörežiimi tõttu alati puhastada. «Tervishoiusektoris tuleb ette üsna palju konflikte ja rünnakuid patsientide poolt,» nentis Reisberg.

Sagedasteks põhjusteks on endiselt seadmete üle kontrolli kaotamine, transpordiga seotud vahejuhtumid ning kukkumised, seda nii kõrgustes kui ka tasasel pinnal. Avalikkuse ette jõudnud rasketest intsidentidest meenub juunikuine juhtum Maardu jäätmejaamas, kus töötaja kukkus tööstuslikku purustisse ja kaotas käe. Varem peeti eraldi arvestust raskete tööõnnetuste kohta, kuid nüüdseks on see statistika liidetud üldise ülevaatega. Reisbergi sõnul moodustasid rasked juhtumid nagu amputatsioonid, luumurrud ja peavigastused varem veerandi kuni kolmandiku kõigist registreeritud juhtumitest. «Kui me veel pidasime rasketest õnnetustest eraldi arvestust, moodustasid need umbes veerandi kuni kolmandiku juhtumitest,» täpsustas ta.

Riskifaktoriks on liigne enesekindlus

Statistika näitab, et iga kolmas tööõnnetus juhtub inimesega, kes on ettevõttes töötanud vähem kui aasta. See ei puuduta üksnes noori töötajaid, vaid ka kogenud spetsialiste, kes on vahetanud töökohta. Samas rõhutab inspektsioon, et oht varitseb ka pikaajalisi töötajaid, kellel tekib aja jooksul liigne enesekindlus. «Tööandja peab korraldama eelneva väljaõppe, et töötajad oskaksid võimalikke ohte ette näha,» selgitas Reisberg. Tema sõnul on oluline töö ümber korraldada nii, et töötaja ei jääks võimaliku ohuolukorra ees üksi.

Tööinspektsioonile laekub regulaarselt teateid ohutusreeglite rikkumiste kohta nii töötajatelt kui ka kõrvalseisjatelt, eriti ehitusobjektide puhul. Reisberg toonitas, et kaebuse esitaja on kaitstud, kuna inspektoril ei ole õigust tööandjale paljastada kontrollkäigu tegelikku põhjust. Tänavuse aasta jooksul on registreeritud ka üks surmaga lõppenud tööõnnetus.