Tööõigus Eestis: mida peab teadma koondamishüvitiste kohta?

Tööinspektsiooni jurist selgitab töötajate õigusi koondamisel. Tööandja peab tasuma lõpparve ja koondamishüvitise, millele lisandub teatud juhtudel töötukassa toetus.

Koondamine on töötaja jaoks keeruline olukord, kuid Eesti seadused sätestavad selged reeglid hüvitiste väljamaksmiseks. Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, et töösuhte viimasel päeval peab tööandja tasuma täies mahus lõpparve.

Lõpparve koondamise korral hõlmab endas teenitud töötasu ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitist. Lisaks on tööandja kohustatud maksma koondamishüvitist, mis võrdub töötaja ühe kuu keskmise töötasuga, sõltumata sellest, kas inimene on tööandja juures töötanud paar kuud või aastaid.

Etteteatamise aeg sõltub töösuhte pikkusest. Alla aastase staaži puhul on see 15 päeva, ühe kuni viie aasta puhul 30 päeva, viie kuni kümne aasta puhul 60 päeva ning üle kümne aasta kestnud töösuhte puhul 90 päeva. Juhul, kui tööandja seda tähtaega ei järgi, tekib kohustus maksta hüvitist iga puuduoleva päeva eest.

Kui töösuhe on kestnud vähemalt viis aastat, on töötajal õigus taotleda täiendavat koondamise kindlustushüvitist töötukassalt. Viie kuni kümne aasta pikkuse töösuhte korral vastab see ühe kuu keskmisele töötasule, üle kümne aasta kestnud töösuhte korral aga kahe kuu keskmisele töötasule.