Toomas Pikamäe: Eesti rikkus taastuvenergia planeerimisel Euroopa Liidu reegleid

Toomas Pikamäe hinnangul on Eesti riik eiranud taastuvenergia direktiivi nõudeid, lükates eelisarendusalade määramise kohustuse kohalikele omavalitsustele. Selline tegevus välistab üleriigilise asukohtade analüüsi ja võib kaasa tuua õiguslikult küsitavaid ning keskkonda kahjustavaid planeeringuid.

Eesti riik on jätnud taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohalike omavalitsuste õlule, mis on vastuolus Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (RED III) nõuete ning riigikohtu praktikaga. Selline lähenemine takistab üleriigiliste alternatiivide kaalumist ja loob soodsa pinnase nii õiguslikeks vaidlusteks kui ka keskkonnakahjuks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413 pani liikmesriikidele selge kohustuse: hiljemalt 21. veebruariks 2026 peavad olema vastu võetud kavad, mis määravad taastuvenergia eelisarendusalad. Eestis on aga valitud teine tee. Seadusandja eeldab ekslikult, et vajalikud eelisarendusalad tekivad iseenesest kohalike omavalitsuste detailplaneeringute kaudu.

Kohalik omavalitsus planeerib vaid oma haldusterritooriumi piires ja neil puudub tervikpilt riiklikest vajadustest. Tagajärjeks on tuulepargid piirkondades, kus need võivad ohustada nii loodust kui ka kohalike elanike huve. Olukorda halvendab asjaolu, et riik on andnud omavalitsustele rahalise preemia, kui nad tuuleparkide planeeringud kehtestavad. See tekitab huvide konflikti, kus omavalitsus on ühtaegu otsustaja ja rahaline kasusaaja.

Riigikohus on varasemalt sarnastes olukordades kriitiline olnud. Näiteks Pärsti valla vanglakompleksi ja Nõo vallavolikogu prügila vaidlused näitasid, et kui kohalik organ ei saa alternatiivseid asukohti väljaspool oma territooriumi kaaluda, on otsustusprotsess defektne. Kohus leidis, et üleriigilise tähtsusega ehitiste puhul ei saa kohalik omavalitsus üksi vastutada, kui see kahjustab avalikku hüve.

Taastuvenergia eelisarendusalade määramine on riiklik ülesanne. See peaks toimuma riigi eriplaneeringu või maakonnaplaneeringu kaudu, kus kaalutakse sobivaimaid asukohti kogu Eestis. Ainult nii saab vältida tuuleparkide rajamist kohtadesse, mis ei vasta direktiivi eesmärkidele.