Tööandja ei tohi Eestis töötajat hilinemise eest rahaliselt trahvida

Tööõiguse eksperdid selgitavad, et kuigi töötamata aja eest palka maksma ei pea, on trahvide määramine Eestis lubamatu. Kahjunõuete puhul peab tööandja järgima seaduslikku protsessi, mitte omavoliliselt töötasust raha kinni pidama.

Eestis ringleb töösuhetes tihti küsimus, kas hilinenud töötajalt võib raha nõuda. Logatšev selgitab, et töölepingu seadus ei anna tööandjale õigust määrata hilinemise eest rahalisi karistusi.

Kui töötaja saabub tööle kokkulepitust hiljem, on tööandjal õigus maksmata jätta vaid töötasu selle aja eest, mil tööülesandeid tegelikult ei täidetud. See tähendab, et kui inimene alustab tööd 30 minutit planeeritust hiljem, on tööandjal õigus jätta see pool tundi töötasu arvestusest välja.

Omavolilised trahvid on keelatud

Mõnikord üritavad tööandjad sisse seada reegleid, kus iga hilinenud minuti eest rakendatakse kindlat trahvisummat. Selline tegevus on õigusvastane. Samuti ei ole lubatud töötasust kinni pidada summasid põhjendusega, et ettevõte kannatas hilinemise tõttu kahju või kaotas kliente.

Isegi kui tööandjal on tõepoolest tekkinud kahju, ei tohi ta seda töötaja palgast ühepoolselt maha arvata. Seaduse kohaselt on selliseks toiminguks vaja töötaja kirjalikku nõusolekut. Kui töötaja ei ole kahjunõudega päri, peab tööandja pöörduma vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kuigi trahvimine pole lubatud, ei tähenda see, et hilinemine tagajärgedeta jääks. Töökohustuste korduv rikkumine annab tööandjale aluse töötajat hoiatada. Kui hilinemised jätkuvad ka pärast hoiatust, võib see viia töösuhte erakorralise ülesütlemiseni.