Tõnu Õnnepalu uus raamat "Tööpäev" lahkab elu Eesti puukoolis

Kirjastus Varrak avaldas Tõnu Õnnepalu uusima, 272-leheküljelise teose "Tööpäev", mis vaatleb autorit puukooli töölisena ning lahkab muutusi Eesti tööelus. Raamat analüüsib nii füüsilise töö olemust kui ka ääremaastumise mõjusid läbi satiirilise ja kohati melanhoolse prisma.

Kirjastus Varrak avaldas Tõnu Õnnepalu uusima teose „Tööpäev“, mis kujutab endast autori isiklikest kogemustest ajendatud kirjanduslikku vaatlust argipäeva, töösuhete ja Eesti maaelu muutumisest. 272-leheküljeline teos keskendub Hõbekuuse puukoolile ja sealsetele inimestele, pakkudes teravat pilku ametikoha hierarhiale ja selle kadumisele.

Raamatu keskmes on minajutustaja ja puukooli omaniku suhe. Aastate jooksul töölist ja ülemust sidunud sidemed muutuvad, kui autor positsioonid ümber mängib ning loob pildi töökeskkonnast, mis pole enam seotud vaid käskude täitmisega. Õnnepalu kirjeldab puukooli kui omalaadset mikrokosmost, kus head ajad, mil äri külastasid prominendid ja suursaadikud, on möödas.

Teos heidab valgust ääremaastumisele ja bürokraatlikule optimeerimisele. Õnnepalu kasutab näitena kohalikku katlamaja, mis muutus moderniseerimise käigus automatiseeritud ja elutuks süsteemiks. Autor tõstatab küsimusi füüsilise töö väärtusest ning töösuhte lõppemisega kaasnevast psühholoogilisest traumast, mida ta nimetab „töölahutuseks“.

„Tööpäev“ jätkab autori varasematest teostest tuttavat torisevat, kohati küünilist, kuid samas melanhoolset tooni. Raamatu lõpuks on autor jõudnud uude eluetappi, liikudes puukoolist Töötukassa järjekorda ja kaaludes edasisi valikuid, olgu selleks uue lihttöö otsimine või eelpensionile jäämine.