Tõnis Saarts: Eesti on jäänud kinni oma edukasse minevikku

Politoloog Tõnis Saarts hoiatab, et Eesti on muutumas oma varasema eduloo vangiks. Riik seisab silmitsi vajadusega kohaneda uue julgeolekuolukorra, majandusmudeli ja tehnoloogilise hüppega, kuid takerdub nostalgiasse ja eksperimenteerimishirmu.

Aastal 2026 tähistab Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva, kuid riiklikul tasandil näib puuduvat võimekus uute väljakutsetega sammu pidada. Politoloog Tõnis Saarts märgib, et Eesti on muutumas oma varasema eduloo vangiks, kus mineviku mudelid takistavad kaasaegsete probleemide lahendamist.

Julgeoleku uus reaalsus

Liberaalne maailmakord, milles Eesti pärast 1991. aastat edukalt kohanes ja end kindlustas, on murenemas. Meile tuttav pehme julgeoleku ajastu, kus NATO ja Euroopa Liidu liikmesus tagasid automaatse kaitse, on asendumas pragmaatiliste diilide ja mõjusfääridel põhineva geopoliitikaga. See uus reaalsus nõuab riigilt suuri investeeringuid kõvasse julgeolekusse, droonide, suurtükkide ja laskemoona soetamine on vältimatu. Paraku on ühiskondlik vastuseis kaitsekulutuste katmiseks vajalikule maksukoormuse tõusule märkimisväärne.

Neoliberalismi ajastu lõpp

Majanduses on endine eduvalem, neoliberalism ja õhuke riik, minetanud oma tõhususe. Euroopas on suundumas strateegilise riigikapitalismi poole, kus riigid panustavad jõuliselt haridusse, kaitsetööstusse ja energiasse. Eesti on aga kinni 1990ndate turukesksetes põhimõtetes. Samal ajal kui naaberriigid nagu Leedu ja Horvaatia kohanevad kiiremini, seisab Eesti silmitsi valikuga: kas viia läbi põhjalik maksureform või kärpida riigikulusid, et mitte sattuda võlaspiraali.

Tehnoloogiline mahajäämus

Kolmas suur nihe toimub tehnoloogiarindel. Eesti e-riigi edulugu jäi kolmanda tööstusrevolutsiooni aega. Praegune tehisintellekti-põhine neljas revolutsioon on tehnoloogiahiidude ja suurriikide mängumaa, kus väikeriikidel on omaette särada tunduvalt keerulisem. Meie algne «esmaüritaja eelis» on pöördunud oma vastandiks: institutsioonid ja hoiakud on jäigastunud, pärssides uusi algatusi.

Praegune ühiskondlik vaimsus soosib stabiilsust uuenemise arvelt. Isamaa esimees Urmas Reinsalu võttis hiljutisel Arvamusfestivalil selle hoiakuga suurepäraselt kokku: «Ei mingeid eksperimente». Kuid globaalne maailm liigub edasi ega oota, kuni Eesti otsustab, kas on aeg riskida või jääda nautima mineviku vilju.