Tõnis Lukas: koolivõrgu tulevik sõltub regionaalpoliitikast, mitte vaid õpilaste arvust

Endine haridusminister Tõnis Lukas rõhutab, et Eesti koolivõrgu kavandamine pelgalt õpilaste arvu järgi on lühinägelik. Tema sõnul peaks hariduspoliitika olema tihedalt seotud laiemate regionaalsete otsustega, et vältida piirkondade tühjenemist.

Eesti koolivõrk seisab lähikümnenditel tõsiste muutuste ees, mida dikteerib peamiselt sündimuse langus. Endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas leiab siiski, et koolide sulgemise või säilitamise otsuseid ei tohi teha vaid Exceli tabeli põhjal.

Koolivõrk ja regionaalne tasakaal

Lukas märkis Kuku raadiole antud usutluses, et gümnaasiumide võrgu tihendamine on vältimatu nendes piirkondades, kus on läheduses mitu kooli või head ühendused linnadega. Samas rõhutas ta, et äärealadel peab kehtima teine loogika. Kui gümnaasium asub kodust üle 50 kilomeetri kaugusel, võib selle säilitamine olla piirkondliku sidususe hoidmiseks õigustatud.

Probleem on sügavam kui pelgalt klassiruumide täituvus. Lukase hinnangul on maakonnakeskustesse rajatud riigigümnaasiumid küll pakkunud kvaliteetset haridust, kuid ühtlasi tõmmanud õpilasi väiksematest kohalikest koolidest ära. Kui noor lahkub kodukohast juba gümnaasiumieas, on tõenäosus tema naasmiseks väike, mis omakorda kiirendab piirkonna väljasuremist.

Lahendamata elamispindade küsimus

Koolide koondamine suurematesse keskustesse toob kaasa uue murekoha: kus peavad elama kaugemalt tulnud noored? Erinevalt kutsekoolidest, kus õpilaskodude süsteem on toiminud, puudub gümnaasiumide juures sageli piisav majutusvõimekus. See loob ebavõrdse olukorra, kus perede majanduslik toimetulek mõjutab otseselt noore haridusteed.

Kultuuriline ja poliitiline dimensioon

Lukas tõi esile, et teatud koole ei saa hinnata vaid haridusliku efektiivsuse järgi. Näiteks Värska gümnaasiumi säilimine on Setomaa jaoks kultuuriline küsimus, mille nimel kohalik kogukond pingutab. Ta leiab, et riik peaks sellistel juhtudel tegema erandeid kooli suuruse ja rahastamise nõuetes.

Lõppkokkuvõttes usub Lukas, et koolivõrgu reform ei saa jääda vaid haridusministri kanda. Kui majandus- ja regionaalpoliitika ei toeta elukohtade püsimist maapiirkondades, ei ole ka koolivõrgu plaanidel pikaajalist mõju. «Haridusministrina ma väga selgelt valitsuses seisaksin ka regionaalpoliitika eest ja kutsuksin üles valitsuse tasemel tegema neid otsuseid, et need ei oleks ainult haridusministri pädevuses,» ütles Lukas.