Tollimaks Hiinast tulevatele pakkidele muutis Eesti kaubavooge tundmatuseni

Alates 1. juulist kehtiv kolmeeurone tollimaks alla 150-eurostele väljaspoolt Euroopa Liitu saabuvatele pakkidele on vähendanud deklareeritud saadetiste mahtu Eestis 93 protsenti. Teema on 16. septembri saate „Epitsentr“ keskmes, kus eksperdid analüüsivad meetme mõju kaubandusele ja tarbijate rahakotile.

Eestis jõustus tänavu 1. juulil uus Euroopa Liidu reeglistik, mis kehtestas kolmeeurose tollimaksu igale kolmandatest riikidest saabuvatele alla 150-eurostele pakkidele. 16. septembril analüüsitakse selle otsuse tagamaid ja mõju siinsele kaubandusele diskussioonisaates „Epitsentr“.

Tollimaksu drastiline mõju

Statistika näitab, et muudatus on tarbijakäitumist ja deklareerimist kardinaalselt mõjutanud. Augustis vähenes Eestis esitatud tollideklaratsioonide arv väikepakkidele võrreldes mulluse augustiga 93 protsenti. Maksu- ja tolliameti tolliteenuste osakonna juht Darja Ralkina osaleb arutelus koos teiste ekspertidega, et selgitada, kas numbrite taga on tõepoolest kaupade voo vähenemine või on tarbijad leidnud viise uutest reeglitest möödaminemiseks.

Ekspertide eriarvamused

Stuudios kohtuvad Vladimir Goman, finantsekspert Ron Luvištšuk, õigus- ja maksuõiguse konsultant Timur Skorjak ning Tartu ülikooli tudeng Daniil Martikainen-Jarlõkovski. Arutelu üheks keskseks küsimuseks on meetme tegelik eesmärk. Kas sellega kaitstakse tõepoolest Euroopa Liidu ettevõtjaid ebaausa konkurentsi eest, luues võrdsed tingimused, või on tegemist järjekordse varjatud maksukoormaga tavatarbijale?

Osa vaatlejaid toetab piirangut, viidates vajadusele vähendada keskkonnajalajälge ja suunata tarbijaid vastutustundlikumale käitumisele. Kriitikud aga nendivad, et lõppkokkuvõttes maksab kogu kulu kinni ostja. Paradoks seisneb selles, et paljud Hiina päritolu tooted on endiselt Eestis kättesaadavad, kuid kohaliku vahendaja lisatud märkimisväärse juurdehindlusega.