Toidukaupade hinnakalakutest väljub ebaühtlane pilt

Toiduhindade kasv on viimastel kuudel aeglustunud, kuid ühtne trend puudub. Kuigi keskmiselt on hinnad aasta tagusega võrreldes kõrgemal, näitavad erinevad toidukategooriad vastakaid suundi.

Eesti toidusektor on seismas muutliku hinnaolukorra ees, kus üldine tõusutrend on kaotanud osa dünaamikast. Statistiliste andmete järgi ei ole toiduhindade areng enam nii üheselt suunatud kui varem, vaid pilt on muutunud tunduvalt keerukamaks. Mõned toidugrupiid jätkavad kallinemist, samal ajal kui teised kategooriad on hinnakasvult taandunud.

Eeskätt on pidurdunud nende toidugruppide hinnatõus, mis teilt aasta eest olid kõige aeglasema tempoga kallimad. Kuigi ületavaate pilt näitab aastaperioodi jooksul ikkagi positiivset hinnatõusutrendi, on kasv märgatavalt aeglasemaks saanud võrreldes eelmiste kuude näitajatega. See tähendab, et tarbijate jaoks ei ole iga toidukategooria suht võrdselt mõjutatud.

Samal ajal on mõned teiseks toidugruppides taastunud hinnapress. Nende kategooriate puhul on näha hoopis vastupidiseid tendentse, kus kasv on küll püsinud, kuid uuenud jõuga. See tähendab, et toiduturg jaguneb hetkel selgelt kahe leeri vahel – neid, kus hinnatõus on rahune, ja neid, kus surve jätkub.

Analüütikute hinnangul peegeldab selline ebaühtlane liikumine nii tarneahelite stabiliseerimist kui ka erinevate toidugruppide erineva nõudluse dünaamikat. Tarbijaid võib see hetkel veidi lohutada, sest hindade maratoonile näib tulla vaheaeg, kuid samas on teistele kategooriatele suunatud ostjad endiselt hinnatõusu surve all.