Toidublogija Mari-Liis Ilover: Eestis kiputakse kukeseeni alaväärtustama

Toidublogija Mari-Liis Ilover selgitab, kuidas kukeseentest valmistada pestot ja universaalset supipõhja. Tema sõnul on seened pähklise ja magusa maitsega, kuid neisse suhtutakse nende sagedase esinemise tõttu sageli üleolevalt.

Toidublogija Mari-Liis Ilover leiab, et Eesti metsades levinud kukeseeni kiputakse toidulaual alaväärtustama. Iloveri sõnul peetakse neid seeni sageli liiga tavaliseks, mistõttu jääb nende potentsiaal maitsva ja mitmekülgse toorainena paljudel kasutamata.

Kukeseene omapäraks on pähkline ja kergelt magus maitse, mis võimaldab neid edukalt kombineerida nii traditsiooniliste kui ka uuenduslike retseptidega. Ühe võimalusena soovitab Ilover valmistada kukeseenepestot. Selleks tuleb pannil oliiviõlis praetud seened purustada blenderis või uhmris koos riivitud parmesani, basiiliku, peterselli ja küüslauguga. Maitsenüansi lisamiseks sobib sidrunimahl ning pähklitest võib kasutada nii seedermänniseemneid kui ka taskukohasemaid päevalilleseemneid. Valminud pestot saab tarbida kas iseseisvalt või segada koorega, luues kiire ja maitsva pastakastme.

Supisõpradele soovitab toidublogija valmistada universaalset seeneseljankat. Retsepti põhikoostisosadeks on praetud kukeseened, purustatud tomatid, sibul ja porgand, mida hautatakse üheskoos. Vastavalt maitsele võib lisada ka lihatükke, hapukurke või oliive. Valmis seljankapõhja saab hoida purkides külmkapis, kus see säilib pikalt ja on vajadusel kohe kasutatav nii supi sees kui ka röstsaia kattena.

Seente tehnilise töötlemise osas jagab Ilover kindlat soovitust: pannile pannes peaksid kukeseened olema esmalt kuivad. Neid tuleb tasasel tulel kuumutada seni, kuni seentest eralduv vesi on aurustunud, ning alles seejärel lisada rasvaine. See nipp tagab, et seened jäävad kastmes krõmpsuks, selle asemel et muutuda vesiseks ja pehmeks.