TLÜ teadlased: põimkeelsus võib aidata Eestis eesti keelt õppida

Tallinna Ülikooli teadlaste Piret Bairdi ja Kristiina Bernhardti hinnangul ei peaks mitmekeelsete õpilaste kodukeeli käsitlema eesti keele konkurendina. Teiste keelte teadlik kasutamine võib toetada arusaamist, keeleteadlikkust ja eesti keele arengut.

Mitmekeelsete laste õpetamisel ei peaks kodukeeled jääma klassiruumi ukse taha. Tallinna Ülikooli teadlaste Piret Bairdi ja Kristiina Bernhardti hinnangul võib pedagoogiline põimkeelsus aidata Eestis õppijail eesti keelt kiiremini ja teadlikumalt omandada.

Põimkeelsus tähendab õppija kogu keelelise repertuaari kasutamist. Näiteks võib õpilane lugeda teksti ühes keeles ja teha kokkuvõtte teises, võrrelda eesti keele grammatikat oma kodukeelega või kasutada tuttavat keelt keerulise mõiste mõistmiseks.

Keeled ei ela eraldi

Varasem keeleõppepraktika lähtus sageli põhimõttest, et sihtkeelt tuleb tunnis kasutada võimalikult palju ning muud keeled tuleks kõrvale jätta. Viimaste aastakümnete keeleteadus on seda arusaama kritiseerinud, sest inimese keeled moodustavad ühe tervikliku süsteemi, mitte eraldi „sahtlid“.

Mõiste „transkeelendus“ võttis 1994. aastal kasutusele kõmri keeleteadlane Cen Williams. Tema kirjeldatud õppetegevustes vaheldasid õpilased kõmri ja inglise keelt, et õpitavast paremini aru saada.

Põimkeelsuse kasutamine ei tähenda autorite sõnul eesti keelest loobumist. Keelekasutuse sobiv osakaal sõltub klassist, õppijate vanusest ja keeleoskusest ning tunni eesmärgist. Õpetaja ülesanne on otsustada, millal toetab kodukeel õppimist ja millal on vaja keskenduda ainult eesti keelele.

Kodukeele lühiajaline kasutamine võib anda rohkem aega sisuliseks tööks eesti keeles, kui õpilane saab ülesande või uue sõna tähendusest kiiresti aru. Keeleteadlikkust arendab ka eri keelte võrdlemine. Lisaks võib kodukeele tunnustamine toetada õppija identiteeti ja kuuluvustunnet.

Autorid leiavad, et Eestis ei peaks eesti keelt ja teisi keeli nägema vastandina. Teadlikult kasutatud kodukeeled võivad olla sillaks, mille kaudu saab eesti keelest mitmekeelse õppija keelelise maailma tugevam osa.