Tiiu Ritari: 1. juulist lubatakse maainimesel harida vähem maad kui nõukogude ajal

Arvamuskirjutaja Tiiu Ritari juhib tähelepanu paradoksaalsele olukorrale: alates 1. juulist 2026 tohib maainimene harida vaid 0,5 hektarit maad, mis on 10 sajandikku vähem kui nõukogude ajal lubatu. Ritari näeb selles ohtu eestluse aluspõhimõtetele ja maaelu tulevikule.

Arvamuskirjutaja Tiiu Ritari tõstatab terava küsimuse: kuidas on vabas Eesti riigis jõutud olukorda, kus maainimese õigus oma maad harida on nõukogude ajast kitsam?

Ritari toob võrdluseks, et Võrumaa sovhoositöölisele lubati nõukogude perioodil harida kuni 0,6 hektarit ehk 60 sajandikku maad ning pidada kodust abimajapidamist. Alates 1. juulist 2026 kehtima hakkav määrus piirab sama tegevust 0,5 hektarini, ehk täpselt 10 sajandikku vähem kui sotsialismiajal.

«See pole lihtsalt nõme määrus, vaid eestluse alustalade saagimine,» kirjutab Ritari, osutades, et maaelu ja -kultuur on eestluse lahutamatu osa. Tema hinnangul pole tegu pelgalt bürokraatliku paberimäärimisega, vaid otsese löögiga maarahva eluviisile ja traditsioonidele.

Arvamuskirjutaja ei varja hämmeldust: uus piirang tähendab, et vabariigi kodanikule antakse vähem vabadust oma kodu kõrval köögivilja kasvatada, kui seda tehakse Nõukogude süsteemi tingimustes. Ritari rõhutab, et see paradoks peaks olema äratuskell kõigile, kellele läheb korda nii maaelu säilimine kui ka Eesti riigi väärtuspõhine identiteet.