Tiiu Peäske Tallinna muusikakoolis: viiuliõppest on kadunud poisid

Tallinna Muusika- ja Balletikooli pikaaegne viiuliõpetaja Tiiu Peäske märgib, et muusikaõppes on tunda poiste vähenevat huvi. Värskelt Kultuurkapitali pedagoogi tunnustuspreemia pälvinud õpetaja rõhutab sihikindla töö vajalikkust pillimängus.

Tallinnas tegutsev muusikapedagoog Tiiu Peäske nendib, et aastatega on noormeeste huvi viiuliõppe vastu märgatavalt kahanenud. Hiljuti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogipreemiaga pärjatud õpetaja sõnul pole tema klassis viimastel aastatel ühtegi poissi õppinud.

Peäske, kes tähistab novembris oma 80. sünnipäeva, pälvis tunnustuse pikaajalise ja tulemusliku töö eest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Ta rõhutab, et hindab seda autasu kolleegide ja õpilaste ühise saavutusena. Tema pikk karjäär on toonud talle varemgi tähelepanu, sealhulgas presidendi hariduspreemia ja Valgetähe teenetemärgi.

Muusikahariduse väljakutsetest rääkides toob Peäske välja, et viiulimäng nõuab noorelt inimeselt märkimisväärset ajalist pühendumist. Tänapäeva valikute rohkuses on lastel keeruline süveneda ühte valdkonda, kui vaba aega täidavad arvukad huviringid. Ta julgustab vanemaid siiski kaaluma muusikakooli võimalusi ka poistele, kelle puudumine sisseastumiskatsetel on muutunud igapäevaseks reaalsuseks.

Pillimängu omandamine ei ole alati lineaarne protsess. Õpetaja kogemus näitab, et talent ei pruugi avalduda esimesest klassist peale. Mõnikord toimub läbimurre alles viiendas või kuuendas klassis, kui õpilase mõttemaailmas toimub ootamatu muutus. Eduelamused kontserdilavadel või konkurssidel on väärtuslikud verstapostid, mis kompenseerivad pika ja vaevanõudva harjutamisperioodi.

Isegi kui õpilane ei vali hiljem professionaalse muusiku teed, peab Peäske pilliõppe suurimaks väärtuseks oskust muusikat hilisemas elus süvitsi nautida. Sümfooniaorkestri kontserdil istudes mõistab endine õpilane, milline töö ja koostöö selle terviku taga tegelikult seisneb.