Tiit Karuks: ROK-i vastuoluline otsus ja Rasmus Mägi karjääri pööre Birminghamis

Rahvusvaheline Olümpiakomitee taastas Venemaa ja Valgevene spordiorganisatsioonide liikmesuse, tekitades vastuseisu Balti riikides. Samal ajal alustab Eesti kergejõustiklane Rasmus Mägi Birminghamis treenerikarjääri, tähistades uut etappi oma sporditeel.

7. juulil 2026 taastas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Venemaa ja Valgevene olümpiakomiteede liikmesuse. See samm tugineb õiguskomisjoni analüüsile, mille kohaselt on Venemaa organisatsioon eemaldanud oma struktuuridest kõik Ukraina okupeeritud aladel tegutsevad üksused. ROK-i otsus on pälvinud teravat kriitikat, sealhulgas Eesti ja teiste Balti riikide olümpiakomiteedelt, kes leiavad, et see otsus on vastuolus olümpialiikumise eetiliste alustaladega.

Kuigi ROK on delegeerinud lippude, hümnide ja muude rahvuslike tunnuste kasutamise otsustamise rahvusvahelistele alaliitudele, nähakse seda sammu kui strateegilist ettevalmistust Venemaa ja Valgevene sportlaste naasmiseks 2028. aasta Los Angelese suveolümpiamängudele. 2024. aasta Pariisi olümpial võistles 32 sportlast neutraalsete individuaalsportlaste (AIN) staatuse all, tuues koju viis medalit.

Põhimõttekindlus spordis

Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu president Sebastian Coe on säilitanud teistsuguse hoiaku, jäädes kindlaks oma varasematele otsustele. Birminghami Euroopa meistrivõistluste ajal oli ilmselge, et kergejõustik ei vajanud venelastest ega valgevenelastest võistlejaid, et pakkuda pealtvaatajatele tipptasemel elamusi.

Selle taustal teeb olulise kannapöörde Eesti kergejõustiklane Rasmus Mägi. Birminghamis treenerina tegutsev 34-aastane Mägi on jõudnud oma karjääris etappi, kus sportlaseaastad hakkavad asenduma juhendamisega. Mägi on aastatega kinnistanud oma positsiooni maailma tipus: ta on jõudnud finaali nii 2016., 2020. kui ka 2024. aasta olümpiamängudel ning saavutanud 2014. aastal EM-hõbeda. Tema nimel on Eesti rekordid nii 400 meetri jooksus (45,35) kui ka tõkkejooksus (47,82).