Tiit Hennoste: valetamine on muutunud Eesti ühiskonna vundamendiks

Tiit Hennoste väidab, et valetamine ei ole sugugi kaduv nõukogude pärand, vaid sügavalt inimloomusse juurdunud nähtus. Autor analüüsib, kuidas poliitika, meedia ja teadus on tänapäeval üha enam läbi põimunud pettustega, mida võimendavad sotsiaalmeedia ning tehisintellekt.

Tiit Hennoste tõdeb, et tänapäeva ühiskonda juhivad endiselt Edevus, Kadedus, Kuulsus, Mugavus, Raha ja Võim. Neid ajendeid ei ole võimalik täielikult elimineerida, mistõttu on ka valetamine muutunud nii igapäevaseks, et seda peetakse kohati normaalsuseks. Kriitika kohaselt ei ole valetamises midagi uut, kuid selle ulatus ja meetodid on teisenenud.

Valetamine läbib kõiki eluvaldkondi. Staaradvokaat Monika Mägi on avalikult tunnistanud kohtus valetamist, samal ajal kui poliitikas on valed muutunud strateegiliseks tööriistaks. Hennoste toob näiteks Kaja Kallase varasema retoorika ning Donald Trumpi, kes on valeliku käitumise viinud globaalsele tasemele. Ka kiriku institutsioonid ja ajakirjandus, mis peaksid esindama tõde, on autori hinnangul tihti kimpus pooltõdede ja faktidega manipuleerimisega.

Valetamine kui inimlik konstant

Sport ja teadus, kus mõõdetavad tulemused peaksid tagama objektiivsuse, on samuti nakatunud petmisega. Dopingujuhtumid spordis ning plagiaat või võltsingud akadeemilistes töödes näitavad, et eetika on tihti sekundaarne edukuse kõrval. Hennoste märgib, et varem oli suurvaletamine privilegeeritute pärusmaa, kuid sotsiaalmeedia tulek muutis olukorda. Nüüd võimaldab digitaalne maailm igaühel end ilusamaks, edukamaks või haigemaks valetada, luues netipetturite armee, kes tegutseb ülemaailmselt.

Tehisintellekti roll ja tulevik

Tehisintellekti (AI) kiire levik on toonud kaasa uue ohu, mida kutsutakse eufemistlikult hallutsinatsioonideks. Hennoste suhtub skeptiliselt AI propageerijate usku, et inimesed hakkavad uusi tööriistu vastutustundlikult kasutama. Vastupidi, haridusasutustes on juba näha, kuidas AI-d kasutatakse lõputööde kiireks ja kvaliteedi arvelt tehtavaks tootmiseks, mis varem oli tasuline teenus. Autor hoiatab, et tehisintellekt asendab peagi ka raha eest kirjutajad, muutes valede levitamise veelgi lihtsamaks.

Kuigi paljud otsivad valede juuri nõukogude ajast, on tegelikkus proosalisem. Kapitalistlikus ühiskonnas toodetakse valesid aina suuremas mahus. Jääb vaid loota, et valetamise kasv AI ajastul jääb lineaarseks, mitte eksponentsiaalseks.