Tervishoiutöötajate liidud alustasid ettevalmistusi võimaliku töötüli väljakuulutamiseks

Tervishoiutöötajate ja tööandjate vahelised kollektiivlepingu läbirääkimised on jõudnud ummikusse, sundides ametiühinguid pöörduma riikliku lepitaja poole. Ametiühingud süüdistavad ministeeriumi ja Tervisekassat palgatõusu ignoreerimises 2027. aasta eelarves.

Eesti tervishoiutöötajaid esindavad organisatsioonid alustasid ettevalmistusi võimaliku töötüli väljakuulutamiseks, kuna läbirääkimised uue kollektiivlepingu üle on tulemusteta lõppenud. Ametiühingud, kuhu kuuluvad teiste seas arstide, õdede, kliiniliste psühholoogide ja füsioterapeutide liidud, soovisid järgnevaks kaheks aastaks kokkulepet, mis tagaks sektori töötasu alammäära kiirema kasvu Eesti keskmisest.

Kõneluste peamine takistus on Tervisekassa finantsprognoos 2027. aastaks. Sotsiaalministeeriumi esindaja Karmen Joller ja Tervisekassa juhtkond on seisukohal, et eelarve peab püsima tasakaalus, mistõttu lisavahendeid palkade tõstmiseks ei ole ette nähtud. Ametiühingute hinnangul tähendab see tervishoiutöötajate panuse alavääristamist.

«Õed ei ole palgaga rahul. Tihti tuuakse välja keskmine palk, kuid see teenitakse välja paljude ületundidega ning öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal töötades,» kirjeldas olukorda Eesti Õdede Liidu president Kätlin Lillemaa. Ta lisas, et personali nappuse tõttu töötavad paljud õed mitmel kohal korraga, kandes suuremat koormust, kui nende baaspalk peegeldab.

Minister jäi laua tagant eemale

Kutseliidud on nördinud ka ministeeriumi suhtumise üle. Sotsiaalminister Karmen Joller, kes juhib ühtlasi Tervisekassa nõukogu, ei ole ametiühingute hinnangul läbirääkimiste laua taga piisavalt panustanud. «Sotsiaalminister ja tervisekassa nõukogu esimees vastutab meie tervishoiu toimimise ja rahastamise eest, seetõttu on tema kohalolek kollektiivlepingu läbirääkimistel väga vajalik,» märgivad liidud oma pöördumises.

Eesti tervishoiusüsteemis on juba praegu arstide ja õdede puudus. Ametiühingute sõnul süveneb see kriis, kui töötasud ei vasta spetsialistide tegelikule vastutusele ja töökoormusele. Hooldustöötajate põhipalk on praeguse seisuga enam kui kolmandiku võrra madalam riigi keskmisest ning palgataseme jõudmine lähemale keskmisele on võimalik vaid tänu äärmuslikule ületunnitööle.