Tervishoiuekspert: kohustuslik ravikindlustus aitaks katta 90 000 kindlustamata eestimaalase vajadused

Eestis puudub ligi 90 000 tööealise elaniku ravikindlustus, mis tekitab süsteemis ebavõrdsust ja rahalist puudujääki. Tervishoiuekspert Andres Võrk teeb ettepaneku kehtestada kohustuslik ravikindlustus, mis sarnaneks liikluskindlustuse mudeliga ning aitaks tervisekassasse tuua täiendavalt 60 miljonit eurot aastas.

Eestis on praeguse seisuga ravikindlustuseta ligi 90 000 tööealist inimest, mis seab küsimärgi alla tervishoiusüsteemi solidaarsuspõhimõtte. Tartu ülikooli ökonomeetria õppejõud ja tervishoiuekspert Andres Võrk on välja pakkunud lahenduse, mille kohaselt võiks ravikindlustus muutuda kõigile tööealistele elanikele kohustuslikuks, sarnaselt kohustusliku liikluskindlustusega.

Ehkki seaduse järgi peaks ravikindlustus olema kõigil, on tegelikkus teistsugune. Vanuserühmas 20-60 eluaastat puudub kindlustus 14 protsendil meestest ja 10 protsendil naistest. Praegune süsteem, kus kindlustus on tihedalt seotud töölepinguga makstava sotsiaalmaksuga, ei taba paljusid inimesi, kes tegutsevad ettevõtjatena või ei tööta traditsioonilises töösuhtes.

Liikluskindlustuse loogika tervishoidu

Võrgu sõnul võiks ravikindlustusmakse siduda miinimumpalgaga, mis tähendaks umbes 115-eurost kuumakset. Kui inimene seda ei tasuks, tekiks tal riigi ees võlgnevus. Selline süsteem toimib edukalt näiteks Hollandis, Leedus ja Tšehhis. Eksperdi hinnangul aitaks see muudatus tervisekassa tuludesse juurde tuua hinnanguliselt 60 miljonit eurot aastas, aidates vähendada praegust defitsiiti.

Olulise argumendina toob Võrk välja, et ravikindlustuse puudumine ei tähenda, et inimesed ei vajaks arstiabi, nad jõuavad süsteemi tihti alles erakorralise meditsiini osakonna kaudu, kus ravi on riigile oluliselt kulukam kui ennetustegevus ja plaaniline abi. Seetõttu võiks universaalne ja kohustuslik ravikindlustus pikemas perspektiivis süsteemi kulusid pigem kokku hoida kui suurendada.

Sotsiaalmaksust laiema baasini

Arutelud tervishoiu rahastamise üle on olnud pikalt päevakorral, eriti seoses vajadusega leida alternatiive vaid tööjõumaksudel põhinevale mudelile. Võrgu hinnangul on selge, et pelgalt sotsiaalmaksust tervishoiu rahastamine ei taga enam jätkusuutlikkust, mistõttu tuleks kaaluda maksubaasi laiendamist.

Kommenteerides Reformierakonna ettepanekut suurendada tööandjate tervisekulude maksusoodustust, märkis Võrk, et kuigi see tooks süsteemi lisaraha, on sellel ka varjukülgi. Ta hoiatas, et tööandjate kaudu otse eriarstiabi ostmine võib tervishoiusüsteemi killustada, selle asemel et tugevdada esmatasandi arstiabi ja üldist efektiivsust.