Tervishoiu rahastamine ja ravijärjekorrad Eestis: Sikkut ja Joller väitlesid riigi prioriteetide üle

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ja sotsiaalminister Karmen Joller analüüsisid tervishoiusüsteemi hetkeseisu, keskendudes ravijärjekordadele ning süsteemi rahastamisele. Debatis põrkusid erimeelsused selle üle, kas peamine lahendus on täiendav riiklik panus või olemasoleva ressursi tõhusam optimeerimine.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ja sotsiaalminister Karmen Joller analüüsisid hiljutises debatis Eesti tervishoiusüsteemi arengusuundi ja kitsaskohti. Arutelu keskendus peamiselt ravijärjekordadele ning vaidlusele selle üle, kui palju peaks riik tervishoidu täiendavalt panustama.

Sikkut rõhutas, et ravijärjekorrad on otsene tagajärg poliitilistest valikutest ja kroonilisest alarahastusest. Ta viitas, et Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulu ulatub 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), samas kui Eestis jääb see 7 protsendi juurde. Sellest summast üle viiendiku peab patsient ise katma. Sikkuti hinnangul on tervishoid ühiskondlik prioriteet ning riik peab tagama kättesaadavuse, et hoida inimesi kauem tööturul ja vältida välditavaid surmasid.

Sotsiaalminister Joller väitis vastu, et pelk rahasüst ei lahenda süsteemseid probleeme, kui puudus on arstidest ja õdedest. Ta tõi esile, et viimase kümne aasta jooksul on tervishoiueelarve kasvanud ligi miljardi euro võrra ning palgakasv jätkub prognooside kohaselt ka tulevatel aastatel. Jolleri sõnul on tervishoiutöötajate ressursi efektiivsem kasutamine võtmetähtsusega, viidates näiteks e-konsultatsioonide laiemale rakendamisele, mis aitab patsiente tõhusamalt suunata.

Debatis põrkusid ka seisukohad haiglate lepingumahtude osas. Sikkut tõdes, et viimase kolme aasta jooksul on mahud kohati vähenenud, samas kui Joller rõhutas, et lepingumahud on kasvanud ning vastuvõttude ja protseduuride arv on tõusuteel. Mõlemad osapooled nõustusid, et patsiendi teekond süsteemis peab muutuma sujuvamaks, kuid erimeelsused jäid püsima selles, kas fookus peaks olema rangelt eelarve suurendamisel või süsteemi korralduslikul muutmisel.