Tervishoiu kvaliteet: süsteemi puudumine maksab Eestile kallist hinda

Sotsiaalminister Karmen Joller (RE) on tunnistanud, et Eestis puudub tervishoiu kvaliteedisüsteem, mis tähendab, et riik ei tea oma tervishoiuteenuste tegelikku taset. Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Annika Oja analüüsib, kuidas see puudus on viinud raisatud eelarveteni ja kodanikele valusatele tagajärgedele.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri (Reformierakond) hiljutine avalik tunnistus räägib iseendast: Eestis puudub siiani käepigene tervishoiu kvaliteedisüsteem, mis teeks nähtavaks nii tervishoiuasutuste tegelikul jõudlusel kui ka finantsiressursside kasutamise tõhususel. See on probleem, mida ei saa lihtsalt käe liigutusega lahendada, kuid mida otsustajad on aastaid tähtsustamata jätnud.

Kvaliteedisüsteemi puudumise tagajärjed ei ole pelgalt statistiline küsimus. Tegemist on faktiga, et Eesti tervishoiusüsteem kulutab raha ebatõhusalt, vahel ka ohtlikult. Kui polegi nähtavaid mõõtmeid ja võrdlusmaterjali, siis ei saa otsustajad teha informeeritud valikuid rahastamise ja reformide küsimuses. Tulemus on järelikult ebaühtlane teenuste kvaliteet, kus mõned patsiendid saavad head abi, teised aga seisavad silmitsi puudulike ressurssidega ja väheste alternatiividega.

Annika Oja, kes esindab Eesti Patsientide Liidu seisukohti, viitab juba varasemate juhtumitele, nagu Hiiumaa naisega arenenud dramaatilised sündmused. Need juhtumid on näidanud, kuidas kvaliteeditaseme järelevalve puudumine võib ohustada konkreetsete inimeste eluid. Avalikud skandaalid on paiku näidanud süsteemi nõrkusi, aga need ei ole muutnud süstemaatilist puudust.

Sotsiaaliministri plaanide kohaselt on nüüd algatatud kvaliteedistrateegia koostamine, mis peaks tooma Eesti tervishoiule vajalike mõõtmised ja standardid. Küsimus on selles, kas ja millal see tegelikult teostumiseni jõuab. Seniks jäävad paljud patsiendid ootama süsteemi, mis teeks nende tervishoidu turvalisemaks ja ühtlasemaks.