Terviseuuring: Eesti laste igapäevased harjumused mõjutavad otseselt nende heaolu

Tervise Arengu Instituudi teadlaste osalusel läbi viidud rahvusvahelised uuringud näitavad, et laste uni, ekraaniaeg ja kehaline aktiivsus on omavahel tihedalt seotud. Need eluviisivalikud avaldavad mõju nii laste vaimsele tervisele kui ka hilisemale südame- ja veresoonkonna seisundile.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste osalusel läbi viidud uuringud näitavad, et Eesti ja Euroopa laste igapäevane elurütm, uni, ekraaniaeg ja liikumine, mõjutab nende psühhosotsiaalset heaolu ja südame-veresoonkonna tervist. Toomas Veidebaum, kes on TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur, analüüsis andmeid, mis koguti pikaajalise IDEFICS/I.Family uuringu raames.

Harjumuste koosmõju

Ajakirjas International Journal of Obesity avaldatud analüüs hõlmas 7359 Euroopa 2-16-aastast last ja noorukit. Uuringust selgus, et nende psühhosotsiaalne heaolu oli madalam neil, kes järgisid liikumise, une ja ekraaniaja soovitusi harvem. See seos ilmnes eriti tugevalt poiste ning ülekaaluliste või rasvunud laste puhul.

«Liikumine, uni ja ekraaniaeg moodustavad lapse päevas ühe terviku. Kui ekraan võtab suure osa õhtust, võib väheneda uneaeg. Vähene uni mõjutab omakorda energiat, meeleolu ja soovi liikuda,» selgitas Veidebaum. Teadlase sõnul tasub lapse tervise toetamisel vaadelda kogu päevakava, mitte keskenduda vaid ühele harjumusele.

Eesti noorte aktiivsus

TAI rahvastiku tervise aastaraamatu ja 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel osales 57 protsenti 11-15-aastastest Eesti õpilastest regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas treeningutel. Aktiivsemad noored hindasid oma tervist sagedamini heaks ning nende seas esines vähem depressiivseid episoode ja tervisekaebusi, nagu ärrituvus või uinumisraskused.

Regulaarne treenimine peegeldus ka kehakaalus. Regulaarselt treenivatest noortest kimbutas ülekaal või rasvumine 17 protsenti, samas kui kord nädalas või harvem liikuvate seas oli see näitaja 24 protsenti.

Pikaajaline tervisevaade

Teine uuring, mis avaldati ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology, keskendus 2007.-2008. õppeaastal alguse saanud IDEFICS-programmi pikaajalisele mõjule. Selles osales 16 229 last kaheksast riigist, sealhulgas Eestist.

Kuue aasta jooksul läbi viidud jälgimine näitas, et terviseprogrammis osalenud lastel, kellele õpetati toitumist, kehalist aktiivsust ja stressiga toimetulekut, paranes metaboolse sündroomi riskiskoor võrdlusrühmast soodsamalt. Mõju ilmnes eriti süstoolse ja diastoolse vererõhu näitajates. Tulemus säilis ka pärast vanuse, soo, päritoluriigi ja vanemate haridustaseme arvessevõtmist.