Tervisesportlased Eestis: kuidas kuumalainega ohutult joosta

Tallinna Ülikooli spordifüsioloogia lektor Karmen Reinpõld selgitab, kuidas treenida kuuma ilmaga ilma tervist ohtu seadmata. Ta rõhutab, et järjepidev kohanemine ja vedeliku tarbimine on äärmuslikes oludes vältimatud.

Tallinna Ülikooli spordifüsioloogia lektor Karmen Reinpõld rõhutab, et väljas jooksmine kuuma ilmaga ei ole iseenesest ohtlik, kui keha on sellega harjunud. Eestis saabuvad kuumad päevad aga sageli ootamatult ning paljud harrastussportlased ei ole sellisteks tingimusteks valmis. Lihaste töö käigus tekib suur kogus soojusenergiat ning kui keha pole kuumusega kohanenud, võib ülekuumenemine saabuda kiiresti.

Kuidas kehaga harjuda

Kohanemine nõuab aega ja järjepidevust. Sportlased harjutavad keha kuumusega, tehes spetsiaalseid treeninguid, kus nad panevad selga soojemad riided või väldivad treeningu ajal ruumide jahutamist. Selline tegevus aitab kehal kiiremini higistada, mis on peamine jahutusmehhanism.

«Kui teha seda kolm-neli korda nädalas, siis juba vähemalt kahe nädala pärast on kohanemise tunnused hästi nähtavad,» selgitab Reinpõld. Siiski on oluline kuulata oma organismi, sest adaptatsioonikiirus on väga individuaalne. Kui jooksmine tundub mugav ja keha ei anna märku ülekuumenemisest, on organismi kohanemisprotsess õigel teel.

Ohumärgid ja ennetus

Paljud jooksjad teevad vea, minnes ka lühikesele, 30-40-minutilisele otsale ilma veepudelita. See on Reinpõldi hinnangul ohtlik, eriti kui temperatuur tõuseb. Lisaks vee kaasavõtmisele soovitab ta kanda peakatet ja eelistada hommikusi treeninguid, mil temperatuurid on madalamad.

Lektor lükkab ümber levinud müüdi, et särgi seljast võtmine aitab jahtuda. Vastupidi, päike soojendab otse nahka, muutes keha jahutamise keerulisemaks. Märg särk toimib seevastu jahutava kihina. Eestis on paljude kergliiklusteede äärde paigaldatud veekraanid, mida võiks aktiivselt kasutada nii joomiseks kui ka peakatte märjaks tegemiseks.

Ülekuumenemise tunnusteks on nõrkus, peavalu, pearinglus, tugev janu või iiveldus. Kui enesetunne halveneb, tuleb tempo koheselt kõnnini langetada, liikuda varju ja juua vett. Samuti soovitab Reinpõld jälgida kaaslasi: kui kaasjooksja kõne või käitumine muutub imelikuks, võib see viidata kuumakurnatusele.