Terviseökonomistid: Eesti ravikindlustus on muutumas sarnaseks USA omaga

Eestis on ligikaudu 90 000 inimest ravikindlustuseta, mis asetab riigi Euroopa Liidu võrdluses Rumeenia järel tagantpoolt teisele kohale. Ekspertide hinnangul tuleks olukorra lahendamiseks kehtestada kohustuslik residentsuspõhine ravikindlustus.

Eestis on ravikindlustuseta ligikaudu 90 000 inimest, mis moodustab 7,2 protsenti kogu elanikkonnast. See statistika asetab Eesti Euroopa Liidu riikide seas Rumeenia järel tagantpoolt teisele kohale. Terviseökonomistid Triin Habicht, Andres Võrk ja Kaija Kasekamp hoiatavad, et senise mudeli jätkumisel jõuab Eesti olukorrani, kus ravikindlustamata elanikkonna osakaal on võrreldav Ameerika Ühendriikidega, kus 2023. aastal puudus kindlustus 7,7 protsendil elanikest.

Ebavõrdsus kimbutab enim Ida-Virumaal

Probleemi raskuskese ei jaotu Eestis ühtlaselt. Ida-Virumaal puudub ravikindlustus 21 protsendil tööealistest meestest ja 17 protsendil naistest. Selles piirkonnas on ka oodatav eluiga Eesti keskmisest kaks aastat madalam. Kuna ravikindlustuse puudumine piirab ligipääsu perearstiabile ja ennetavatele uuringutele, jõuavad need inimesed tervishoiusüsteemi alles siis, kui tervis on juba märgatavalt halvenenud.

Riigikontrolli varasemad analüüsid kinnitavad, et kindlustamata patsientide EMO-sse jõudmine on riigile kulukam. Nende ambulatoorsete raviarvete maksumus on ligi 27 protsenti ja haiglaravi arved ligi 33 protsenti suuremad kui kindlustatutel. Praegune süsteem ootab haiguse süvenemist, enne kui solidaarsusmehhanismid käivituvad.

Vabatahtlik kindlustus on ebaefektiivne

Vabatahtlik ravikindlustus pole osutunud toimivaks lahenduseks. Alates juulist on selle kuumakse 272 eurot, mis on paljudele sissetulekuta inimestele kättesaamatu. Mai lõpu seisuga oli vabatahtliku kindlustuse soetanud vähem kui tuhat inimest, mis moodustab tühise osa 90 000 kindlustamata inimesest.

Lahendus peitub residentsuspõhises kohustuslikus ravikindlustuses, nagu see on kasutusel Leedus, Tšehhis ja Hollandis. Selles mudelis on kindlustusmakse kohustus kõigil elanikel, sõltumata tööturu staatusest. See võimaldaks riigil tuvastada kindlustamata isikud, hinnata nende maksevõimet ja tagada arstiabi järjepidevus.

Süsteemi muutmine ei tähenda automaatselt katteallikata lisakulu. Kui vaid pooled praegu kindlustamata inimestest hakkaksid miinimummääras sotsiaalmaksu tasuma, tähendaks see tervisekassale hinnanguliselt 62 miljonit eurot lisatulu aastas.