Tervisekassa plaanib Eesti tervishoiueelarve 2030. aastaks tasakaalu viia

Tervisekassa nõukogu kinnitas 2027. aasta eelarveprojekti, mille eesmärk on vähendada puudujääki ja jõuda 2030. aastaks finantsilise tasakaaluni. Meetmetena nähakse ette digilahenduste laiendamist ja kulude täpsemat suunamist ravi tulemuslikkuse toetamiseks.

Tervisekassa nõukogu kiitis heaks 2027. aasta eelarveprojekti, mis näeb ette organisatsiooni finantsseisu märgatavat parandamist. Järgmisel aastal planeeritakse puudujääki vähendada peaaegu poole võrra ning jõuda 2030. aastaks eelarve tasakaaluni.

Järgmise aasta kuludeks prognoositakse ligi 2,7 miljardit eurot. See on 90 miljoni euro võrra rohkem kui tänavusel aastal. Samas peaksid prognoosid näitama puudujäägi kahanemist praeguselt 90 miljonilt eurolt 44 miljonile eurole.

Jätkusuutlikkuse nimel

Sotsiaalministeerium on rõhutanud, et eesmärk on leida tasakaal finantsilise stabiilsuse ja patsientidele vajalike teenuste säilitamise vahel. «Tervisekassa eelarve jõuab praeguste prognooside kohaselt 2030. aastaks tasakaalu ning loodetavasti isegi ülejääki,» selgitas Joller. Ministri sõnul on oluline tuua süsteem finantskriisist välja, ilma et inimeste ligipääs tervishoiule väheneks.

Eelarve planeerimisel on üheks fookuseks kulude kontrolli all hoidmine. Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe märkis, et raviraha kasutamisel muutub olulisemaks ravi kvaliteet ja tulemuslikkus. «Iga tervishoidu suunatud euro peab toetama tervena elatud aastate kasvu,» sõnas Lahe. Kulude ohjamiseks panustatakse edaspidi enam andmepõhistesse ja tehisintellekti lahendustesse ning e-konsultatsioonide mahu suurendamisse.

Palgatõus ja laiem vaade

Tervishoiutöötajate palkade küsimuses on planeeritud muudatusi, kuna järgmise nelja aasta prognoos arvestab palgatõusudega. Teenuste hindades sisalduva palgakomponendi uuendamist on kavandatud edasi lükata: uue kava kohaselt jõustub hinnatõus 1. jaanuaril 2028, mitte 1. aprillil 2027. Tegemist on planeerimise eeldusmeetmega, lõplikud palga alammäärad sõltuvad kollektiivlepingutest.

Arenguseire Keskuse andmetel on Eesti tervishoiusüsteem Euroopas efektiivsete seas, kuid pikaajaline toimetulek nõuab nii kulutuste kasvu ohjeldamist kui ka lisarahastust. Eestis moodustavad tervishoiukulud 7,5 protsenti SKP-st, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine küündib pea 10 protsendini.