Tervisekassa: ligi kolmandik Eesti 7-aastastest lastest on puudulikult vaktsineeritud

2025. aasta andmed näitavad, et vaktsineerimisega hõlmatus Eestis ei küüni vajaliku 95-protsendilise tasemeni. Eelkõige on puudujääke märgata kooliealiste laste ja teismeliste korduvvaktsineerimisel.

Eesti tervishoiusüsteemi värsked andmed 2025. aasta kohta viitavad lünkadele laste immuniseerimises. Tervisekassa andmetel puudub ligi 30 protsendil seitsmeaastastest lastest nõuetekohane korduvvaktsineerimine.

Terviseameti hinnangul on nakkushaiguste leviku tõhusaks pidurdamiseks vajalik saavutada vähemalt 95-protsendiline hõlmatus, kuid hetkeseis jääb sellest sihttasemest märgatavalt maha. Probleem ei piirdu vaid esimesse klassi astujatega, vaid laieneb ka vanematele vanusegruppidele.

Statistika kohaselt läbis 2025. aastal difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase korduvvaktsineerimise 69,7 protsenti seitsmeaastastest lastest. Teismeliste seas on olukord sarnane: 14-aastaste seas on leetrite, mumpsi ja punetiste vastase korduvvaktsineerimise läbinud 74,7 protsenti noortest. 16-aastaste vanusegrupis on difteeria ja teetanuse vastu uuesti vaktsineeritud 74,8 protsenti.

Positiivsema poole pealt on kasvanud huvi papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise vastu. 2025. aastal oli 16-aastaste noorte seas HPV vaktsineerimisega hõlmatus 62 protsenti, mis tähendab aastaga 10-protsendilist kasvu.