Tervisekassa kulude kärpimine tekitab Eestis pingeid arstiabi kättesaadavuses

Tervishoiuekspert Maris Jesse kritiseerib Tervisekassa nõukogu plaani tasakaalustada eelarvet kulude kärpimise arvelt, viidates, et see ignoreerib tervishoiusektori reaalset tööjõuturgu ja patsientide vajadusi. Riigikogu liige Karmen Joller on rõhutanud vajadust hoida teenuste kättesaadavust, kuid eksperdid ja asutuste juhid näevad plaanitavas säästus ohtu raviteenuste mahule.

Tervishoiuekspert Maris Jesse hoiatab, et Tervisekassa nõukogu viimased eelarveotsused, mis seavad esikohale kulude kokkuhoiu, võivad drastiliselt vähendada patsientide võimalusi õigeaegselt arstiabi saada. Jesse sõnul ei vasta meditsiiniteenuste kättesaadavus juba praegu elanike ootustele ning kavandatud kärped süvendavad lõhet vajaduste ja tegeliku abi vahel.

Tervisekassa nõukogu, kuhu kuulub ka tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter, on seadnud eesmärgiks viia organisatsiooni eelarve tasakaalu ilma täiendava sotsiaalmaksu laekumiseta. Sotsiaalminister Karmen Joller, kes juhib ühtlasi nõukogu, on kinnitanud, et siht on hoida abi kättesaadavust vähemalt praegusel tasemel. Sellest hoolimata prognoositakse juba 2026. aastal kulutada tervishoiuteenustele 15 miljonit eurot vähem, kui algselt kavandatud oli.

Palgakomponendi mõju tervishoiule

Kriitilise tähtsusega on küsimus tervishoiuteenuste hindades sisalduvast palgakomponendist. Tervisekassa plaanib 2027. aastal seda komponenti mitte korrigeerida, püüdes ohjeldada tervishoiutöötajate palkade kasvu. Eksperdid juhivad tähelepanu, et see on tööjõuturu tegelikkust eirav samm.

Eestis on tervishoiutöötajate puudus pidev probleem. Asutused peavad pakkuma kollektiivleppes sätestatud miinimummääradest kõrgemat tasu, et arste ja õdesid värvata. Kui Tervisekassa külmutab teenuste hindades palgakomponendi, ei tähenda see palkade langust, vaid sunnib haiglaid ümber jaotama sisemisi vahendeid või lükkama edasi vajalikke tegevusi. See toob kaasa olukorra, kus haiglad on sunnitud vähendama vähem rahastatud teenuseid.

Erasektori ja integreerimise väljakutsed

Samal ajal kui avaliku sektori tervishoiuasutused on sunnitud kärpima, tegutsevad erameditsiini ettevõtted teises rütmis. Näiteks Meliva juht Marja-Liisa Alop ja Confido juht Edvard Garder on märkinud, et nad laiendavad kliinilisi meeskondi ja on valmis värbama täiendavaid spetsialiste, kuna nende tegevus ei sõltu samasugustest piirangutest.

Minister Joller loodab efektiivsust tõsta e-konsultatsioonide laiendamise ja sotsiaalteenustega integreerimise kaudu. Jesse leiab, et nendel lahendustel on tugev alus, kuid need ei tööta, kui inimene ei pääse esimese sammuna oma perearsti jutule. Probleemid perearstikeskustega kontakti saamisel tähendavad, et e-lahendused ei jõua abivajajateleni, mis omakorda suunab koormuse otse EMO-sse ja kiirabisse.